Praxis annab uuringuaruandes ülevaate erinevates riikides kasutatavatest töövõime hindamise metoodikatest ja töövõimetushüvitise saajate aktiveerimise praktikatest, eriti nendest elementidest, mida peaks ja oleks võimalik rakendada tulevikus ka Eestis. Uuring valmis programmi „Töövõimetuskindlustuse skeemi ettevalmistamine“ raames.

Võrdleva analüüsi raamistik

Analüüsis jõuti järeldusele, et töövõimetusjuhtumid vajavad kiiret sekkumist. Analüüsitud riikide töövõimetusüsteemides toimub enamasti juba terviseprobleemi tekkimise algusfaasis aktiivne sekkumine eesmärgiga ennetada töövõimetuse süvenemist ning edendada tööellu taaslõimumist.

Lisaks leiti, et töövõime hindamine ei tohiks lähtuda üksnes meditsiinilisest seisundist. Välisriikide eeskujul tuleks Eestiski liikuda tervisekao fikseerimiselt töövõime hindamisele. Analüüsis rõhutatakse ka töövõime hindamise ja rehabilitatsiooni seotuse olulisust. Inimese töövõimet peaks hindama perspektiivis, milline võiks olla isiku töövõime, kui inimene saaks teha sobivat tööd, sobivate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid.

Veel toodi välja, et asendussissetuleku aluseks peaks olema töövõimekadu tervisekao asemel. Riikide töövõimetusüsteemide analüüsist peegeldub riikide praktika, et asendussissetuleku maksmise tingimused peaksid samuti stimuleerima aktiivsust ja premeerima töövõime arendamist ja kasutamist, mitte lihtsalt kompenseerima tervisekadu. Eesti töövõimetusüsteemi väljakutseks on aktiivsust mitte toetav töövõimetuse hüvitamise süsteem, mida tuleks muuta.

Kavandatavad reformid eeldavad kõigi osapoolte rollide muutumist. Kuna inimesed ei teadvusta õigust vabale eneseteostusele läbi tööelu ning kohustust iseseisvaks toimetulekuks, peaks poliitika püüdlema selle poole, et inimesed näeksid ennast töötajatena ja tööandjatena. Selline rolliootuse ja rolli muutmine aktiveeriks inimesi ja suurendaks valmisolekut otsida tööd ning osaleda rehabilitatsiooni- ja aktiivsetes tööturumeetmetes.

Oluline on rõhutada, et käesolev aruanne, mis keskendus töövõime hindamise ja rehabilitatsioonitegevuste osutamisele, on vaid üks sisendeist, mida töö tellija saab töövõimetuskindlustuse aluste väljatöötamisel kasutada. Hindamist peab toetama ka tööturupoliitika ja asendussissetulekute maksmise praktika. Kaasama peab ka teisi töövõimetusega seotud teemasid. Äärmiselt oluliseks teemaks on näiteks tööõnnetuste ja kutsehaiguste riski maandamise võimalused ja vastutuse jaotus nende riskide realiseerumisel.

 

Vaata ka

Riigi tegevus puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamisel