Üks majanduskriisi tagajärgede all kõige enam kannatav ühiskonnagrupp on töötud. Olukorras, kus tööd on raske leida, kaaluvad paljud neist ka ettevõtlusega alustamise võimalust. Teiselt poolt soodustab riik ettevõtlusega alustamist, mille üheks eesmärgiks on just töötuse probleemi leevendamine. Käesoleva uuringu eesmärk oli selgitada kui palju on neid töötuid, kes on otsustanud pärast töö kaotamist ettevõtluse kasuks. Lisaks uuriti ka ettevõtjaks hakkamise põhjuseid ning milliste probleemidega peavad uued ettevõtjad silmitsi seisma.

„Eestis on vajadusettevõtjate osakaal võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt kõrge ning majanduskriisi tingimustes on nende arvukus veelgi tõusnud“ – Anne Jürgenson

Eurobaromeetri uuringu andmetel oli 2009. aastal Eestis võimalusettevõtjate osakaal kõigist ettevõtjatest Euroopa madalaim, võimalusettevõtjaid oli 36% ja vajadusettevõtjaid 41%.

Uuringus selgus, et vajadusettevõtjaid iseloomustab sageli töötu staatus ettevõtte käivitamise ajal, ülejäänud  ettevõtjatega sarnane haridustase, võrreldes võimalusettevõtjatega tagasihoidlikumad kasvuambitsioonid, madalamad sissetulekud ja väiksem ettevõtte ellujäämise tõenäosus.

Samuti on vajadusettevõtjatel võimalusettevõtjatega võrreldes mitmed edutegurid, näiteks tuleb kasuks spetsiifiline eriharidus, töökogemus ettevõtte tegevusvaldkonnas ja üldine kõrge haridustase. Alustavate ettevõtjate jaoks niigi problemaatiline rahastamisvahendite leidmine on vajadusettevõtjate jaoks sageli eriti keerukas.

vajadusettevõtlusd

Põhijäreldused:

  • Eesti paistab Euroopa Liidus silma suure vajadusettevõtete ehk olude sunnil ja muude töövõimaluste puudumise tõttu loodud ettevõtete osakaalu poolest.
  • Vajadusettevõtjate edukust pärsib lünklik ettevalmistus ettevõtlustegevuseks ning nad ei ole sageli valmis ettevõtja rolliga kaasnevateks muutusteks.
  • Kui ettevõtet saadab edu, soovivad ka vajadusettevõtjad valdavalt ettevõtlusega jätkata.
  • Vajadusettevõtjate ettevalmistuses esinevaid puudujääke saab korvata ettevõtlusalast teadlikkust tõstes, rahastamisvõimalusi ning mentorteenuseid pakkudes.
  • Suurem ettevõtlusalane teadlikkus ühiskonnas üldiselt vähendaks ettevõtlusbarjääre ja laiendaks inimeste karjäärivõimalusi ning tuleks seega kasuks majandusarengule.