Töötajate arvamusega arvestamine võib tõsta ettevõtte tulemuslikkust, suurendades näiteks otsuste tegemise kvaliteeti või vähendades nende elluviimiseks kuluvat aega. Seetõttu pööratakse Euroopa Liidus töötajate kaasamise protsessile järjest enam tähelepanu, samas kui Eestis oli enne käesolevat uuringut käsitletud töötajate informeerimist ja nendega konsulteerimist väga vähe. Nii ongi uuringu eesmärk tutvustada töötajate esindajate abil kaasamist teistes riikides ja analüüsida töötajate kaasamise protsessi Eesti ettevõtetes mitmesuguste esindusvormide korral. Eesti analüüs põhineb kaheksas ettevõttes läbi viidud juhtumiuuringul.

Teistes riikides tehtud varasematele uuringutele tuginedes võib väita, et töötajate kaasamine viib nende suurema rahuloluni oma tööga ja pühendumise kasvule. Töötajate kaasamine annab ettevõttele suurema stabiilsuse ja tõstab innovatsiooni.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liit sekkub üha enam töötajate kaasamise reguleerimisse, on selle tegelik praktika liikmesriikide võrdluses väga erinev. Üldjoontes on Euroopa Liidu riikides ettevõtte tasandil kolm töötajate esindatuse vormi: ametiühingud, töönõukogud ja töötajate osalemine ettevõtte nõukogudes. Vanemates liikmesriikides on enam levinud süsteem, kus ametiühingute kõrval tegutsevad ka töönõukogud, kuigi nende hulgas on ka maid, kus kogu töötajate kaasamine on ametiühingute käes. Uutes liikmesriikides on praktikad märgatavalt mitmekesisemad ja ka Eesti süsteem, milles võib ettevõttes korraga olla nii ametiühingu kui ka selle väline esindaja, on Euroopas erandlik.

Euroopa Liidus on vastu võetud mitmeid direktiive töötajate aktiivsemas kaasamiseks ettevõtete tegevusse. Kuigi Eestis on selleks võimalused seadusandluse alusel ametiühingute kaudu olemas, siis on viimaste liikmelisus väga madal ja kahanev.

Ametiühingutesse kuuluvate töötajate osatähtsus kõikidest palgatöötajatest (%)Ametiühingutesse kuuluvate töätajate osatähtsus

Juhtumiuuringute analüüs näitas, et Eestis töötajate kaasamist üldiselt tähtsustatakse, kuigi erinevates valdkondades on informeerimine ja konsulteerimine erineva prioriteediga. Käsitletud juhtumite põhjal ei saa välja tuua selget seost ühest küljest kaasamise ja teisalt esinduse olemasolu, esindusvormide, ettevõtte iseloomu, selle suuruse ega ka töötajate haridustaseme vahel. Ainus selge määraja kaasamise intensiivsuse kirjeldamiseks on ettevõtte juhi suhtumine töötajate kaasamise vajalikkusse.

Ametiühingute ja selle väliste usaldusisikute roll on informeerimise ja konsulteerimise kanalina Eestis vähetähtis ja juhid suhtuvad töötajate esindajatesse kui formaalsusesse ja tõsiste parteneritena neid ei nähta. Peamine kaasamise kanal on ettevõtte ametlik hierarhia ehk töötajaid kaasatakse nende otseste ülemuste kaudu, mis ei ole aga korrektne esindamine.

Vaata ka

Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus Riigi Teatajas

Eesti Ametiühingute Keskliidu kodulehekülg