Praxis kogus andmeid Eesti tööstuse digitaliseerimise kohta Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringu raames “Riiklike tööstuse digitaliseerimisalgatuste arengu seire – SMART 2018/0002“, mille eesmärk oli rajada kogu Euroopa Liitu (EL) hõlmav hästi struktureeritud ja korraldatud kogumis-, seire- ja analüüsivahend tööstuse digitaliseerimise kohta. Selle vahendiga valmistakse ette üksikasjalikud ülevaated laiemas digitaalsete arengustrateegiate raamistikus esilekerkivate riiklike uuendus- ja tööstuspoliitikatega seotud meetmete kohta. See järgib tööstuse digitaliseerimise peamisi tegevussuundi: uuendussuutlikkuse võimendamine; õigusraamistik; oskuste arendamine; ja riiklik haldusstruktuur.

Uuringu analüüs hõlmab mitmes liikmesriigis levinud ristuvaid osi, mis on olulised Euroopa lisandväärtuse vaatenurgast. Rahvusvaheline võrdlus näitas, et EL on tööstuse digitaliseerimisel üldiselt Põhja-Ameerika ja Aasia kõige arenenumatest riikidest maha jäänud. Euroopat iseloomustab suured erinevused liikmesriikide vahel, kusjuures mõned riigid (2019. aasta andmete alusel on nelja parima seas Soome, Rootsi, Holland ja Taani) on digitaalses transformatsioonis maailmas juhtivate riikide hulgas.

Leiti, et tööstuse digitaliseerimise toetamise vajadus on väljakutse, millega tegeletakse aktiivselt kogu ELis. Uuringu käigus 28 ELi liikmesriigis tuvastati 300 riiklikku algatust, mis käsitlevad tööstuse digitaliseerimist. Ehkki kõik liikmesriigid on alustanud algatusi tööstuse digitaliseerimise toetamiseks, on nii toetamine oma sisult kui ka meetmete kasutuselevõtmine riigiti erineva intensiivsusega. Järeldati, et mõned liikmesriigid võiksid saada kasu suuremast algatuste rahastamisest, teised võiksid aga pigem kohandada meetmeid ja tõsta teadlikkust, et maksimeerida algatuste mõju tehnoloogia levikule  tööstuses ja ühiskonnas.

Eesti puhul leiti, et Eesti ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks on alustatud rida meetmeid. Kuna enamik algatusi käivitati perioodil 2016–2018, on nende tulemusi ja mõju veel vara hinnata. Eesti riiklikud algatused ja muud asjakohased projektid hõlmavad hästi Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse erinevaid n-ö sambaid (ingl pillars), välja arvatud 4. sammas “Reguleerimine”, kus ainult üks konkreetne algatus puudutab ühte tööstuse digitaliseerimisega seotud võtmetehnoloogiat, s.o krattide (ehk täisautonoomsete infosüsteemide) ekpertrühm.