Uuringu eesmärk oli  analüüsida Siseministeeriumi valitsemisala sisejulgeolekuasutuste (Politsei, Päästeamet, Piirivalve, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) tööjõu nõudlust ja pakkumist ning koostada prognoosimudel tööjõuvajaduse pikaajaliseks hindamiseks. Analüüsis kaardistati esmalt nimetatud asutuste tööjõu nõudlust mõjutavad tegurid, mis võeti hiljem arvesse prognooside koostamisel. Tööjõu nõudlust mõjutavate tegurite puhul vaadeldi eraldi demograafilisi, majanduslikke ja tehnoloogilisi tegureid ning väliseid šokke. Seejärel analüüsiti sisejulgeolekuasutuste personaliandmeid, mille tulemusena saadi sisend tööjõu pakkumise prognooside koostamiseks.  Tööjõu pakkumise hindamisel tugineti Siseministeeriumi valitsemisala personaliandmetele aastatel 2004-2008.  Muuhulgas analüüsiti asutuste lõikes olemasolevaid teenistujaid, nende soo-ja vanusstruktuuri, palkasid, lahkumist ja tööletulemist.

Eelnimetatud analüüsi põhjal koostati sisejulgeolekuasutuste nõudluse ja pakkumise prognoosid aastateks 2008-2020.

Prognooside koostamisel kasutati voogudepõhist lähenemist, mis on analoogiline mitmete teiste Eesti varem koostatud tööjõuvajadust hinnanud uuringute lähenemisega (näit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Tööjõuvajaduse prognoosid, PRAXIS-e poolt koostatud tervishoiu töötajate tööjõuturuanalüüs, Tartu Ülikooli poolt tehtud doktorikraadiga töötajate tööjõuvajaduse analüüs jne.) Prognoosimudelite koostamisel viidi läbi mitmed intervjuud nii Siseministeeriumi kui ka erinevate sisejulgeolekuasutuste esindajatega, et fikseerida tööjõu nõudlust mõjutavad tegurid ning testida koostatud mudelit. Lisaks arvestati prognoosimetoodika valikul mujal maailmas tehtud analoogiliste uuringute tulemustega. Tööjõu nõudluse ja pakkumise prognooside võrdlemisel selgitati välja tööjõu ülejääk/puudujääk, mille põhjal esitati ettepanekud Sisekaitseakadeemia koolitustellimuse kujundamise osas.

Prognooside tulemused näitavad, et täna on sisejulgeolekuasutuste teenistujate lahkumine suurem kui uute teenistujate tööletulemine ning Sisekaitseakadeemia ei suuda lahkunuid uute lõpetajatega asendada.

Sellises olukorras oleks ühelt poolt otstarbekas Sisekaitseakadeemia  koolitustellimust mõnevõrra suurendada, kuid kindlasti ei ole see ainsaks võimaluseks teenistujate puudujäägi likvideerimisel. Oluline on ka vähendada teenistujate lahkumist, mille puhul üheks võimaluseks on teenistujate palkade tõstmine ning nende palkade stabiilse kasvu tagamine tulevikus.

Lisaks uurimisraportile valmis projekti raames sisejulgeolekuasutuste personaliprognoosi mudel, mida hakkab Siseministeerium tulevikus iseseisvalt kasutama prognooside kootamisel.

 

Käesoleva töö tulemused on Siseministeeriumi otsusega kuulutatud asutusesiseseks teabeks ja PRAXISe toimetiste sarjas avaldamisele ei kuulu. Täiendavat infot uuringu tulemuste kohta palume küsida Siseministeeriumi personaliosakonnast.