Tööhõive ja sotsiaalne kaitse kuuluvad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu põhieesmärkide hulka ning Euroopa Liidu tööhõivesuunistes rõhutatakse otsest vajadust analüüsida maksude ja sotsiaaltoetuste koosmõjus peituvaid stiimuleid.

Teiste riikide kogemus on näidanud, et maksu- ja toetussüsteem võib avaldada olulist negatiivset mõju tööjõupakkumisele ja -nõudlusele. Eesti süsteemis valitseb tihti olukord, kus väikese tööpanuse suurendamine või osaajaga töötamine ei suurenda inimeste lõppsissetulekut või hoopis vähendab seda. Paljudel juhtudel tekib situatsioon, kus selleks, et inimesed siirduksid mitteaktiivsusest või töötusest tööle, peavad nad tööle minema kas piisavalt suure tööaja või kõrge palgaga töökohale, et loobutaks sotsiaaltoetustest. Selleks, et võimaldada inimestel siirduda tagasi tööturule samm-sammult, peaks olema võimalik sotsiaaltoetuste ja töötasu omavaheline paindlikum kombineerimine.

Töötuslõksu suurused eri leibkonnatüüpide lõikesTöötuslõksu suurused eri leibkonnatüüpide lõikes

 

Rahvusvahelises võrdluses võib öelda, et tulenevalt madalatest töötushüvitistest on motivatsioonilõks töötusest tööle minna Eestis madal, samas on piirmaksumäär suure leibkonna jaoks kõrge, juhul kui soovitakse tööpanust suurendada. Eestis on kõrge ka madalapalgaliste maksukoormus mõõdetuna maksukiilu kaudu. Mikrosimulatsioonimudeli analüüs näitas, et Eesti maksude ja toetuste süsteem juba töötavate inimeste jaoks põhjustab kõrgeid maksumäärasid vähestele. Samas on aga palju mitte-töötavaid inimesi, kes soovivad miinimumpalgaga tööle minna ja kelle piirmaksumäär on sealjuures kõrge.

Täiendavad simulatsioonid näitasid, et olukorras, kus eluasemekulusid arvestatakse sissetulekust maha vastavalt tegelikele kuludele normkulude piires, ei muutu eluasemekulude arvestamisel keskmiste kulude peale praktiliselt midagi. Seevastu toimetulekupiiri tõstmine suurendab enam kui kaks korda toimetulekutoetuse potentsiaalseid saajaid. Toimetulekutoetuse aegamisi vähendamisel, arvestades töötasu suurenemist, on potentsiaalselt positiivne mõju töötamise stiimulitele. Netosissetulek töötamise korral on mitme kuu jooksul kõrgem võrreldes toimetulekutoetuse üks-ühele vähendamisega.

Vaata ka

Eesti maksudest ja maksusüsteemist Eesti portaalis