Töö- ja pereelu ühitamine ei ole vaid inimese isiklikku elu mõjutav probleem, vaid sellel on mõju ka ühiskonnale laiemalt, mistõttu on hakatud antud küsimusele ka riigi tasandil tähelepanu pöörama.
Uuring näitab, et töö ja pereelu konflikt ja ajapuudus ei ole Eesti inimeste jaoks sugugi võõras probleem. Kui koguni pooled inimestest tunnevad, et neil ei jätku aega pereelu jaoks, siis poole vähem inimesi näeb perekondlike kohustusi takistusena töötamisele. Meeste ja naiste vahel ei ole selles osas kuigi suuri erinevusi, kuigi viimane probleem on täheldatav pigem meeste puhul. Isegi enam kui pooled inimestest tunnevad aga, et töö- ja perekonnakohustuste kõrvalt ei jää neil aega iseendale, mis on eriti tavapärane väikelaste vanemate puhul. Tasub ka märkida, et ajapuudus on levinud eriti kõrgema haridustasemega inimeste seas. Lisaks praktilistele probleemidele ja mõjule, mida töö- ja pereelu ühitamise probleemid võivad tekitada pereelule ja tööelule, võib töö-ja pereelu konflikt mõjutada inimese õnnelikkust.
Kuni 7-aastaste lastega inimeste hinnang õnnelikkusele
Töö ja pereelu ühitamine toimub tegelikkuses peamiselt ikkagi töökoha tasandil, sõltumata sellest, millised on riikliku tasandi poliitikad. Kõige levinumad tööandjate poolsed meetmed puudutavad töökorralduslikke lahendusi. Näiteks on võimalik valdaval enamusel inimestest ajada tööajast isiklikke asju. Vähem levinud on perekonda väärtustavad tegevused ja rahalised toetused. Tööandjad võimaldavad küll väikeste laste vanematel vajadusel töökorraldust muuta või isiklike ja perega seotud asjaajamiseks töölt lahkuda, kuid rahaliselt ei toeta nad laste kasvatamist kuigi olulisel määral.
“Kui paindlike töövormide puhul nägime, et kõige rohkem paindlikkust on eraettevõtjatel, siis rahalistele toetustele on just nendel kõige väiksem juurdepääs.” – Marre Karu
Töö ja pereeluga seotud hoiakud on Eestis jätkuvalt üsna traditsioonilised, pooldades mitmeid soorolle.
Hoiakud naiste ja meeste töö kohta, soo lõikes (%)
Näiteks arvatakse, et naised peaksid olema valmis pere nimel oma palgatööst loobuma ja pühenduma pigem väikelaste eest hoolitsemisele kui tööle. Samal ajal usutakse aga ka, et riigil ja vanavanematel on oma roll, et laste kasvatamisega kaasnevaid kohustusi vähendada. Sealjuures on hoiakud naiste suhtes üksmeelsemad, meeste käitumise osas jagunevad aga mitmesse lehte. Kuna suur osa vastajatest ei oskaüldse seisukohta võtta, siis on hoiakud alles kujunemisel ja palju ruumi poliitikakujundamiseks.