Tervisesüsteemi rahaline jätkusuutlikkus on Eesti tervisepoliitika keskmes olnud alati, kuid hiljutine finantskriis on tõstnud selle esmatähtsaks poliitiliseks küsimuseks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Uuringu raames hinnatakse Eesti tervishoiusüsteemi toimivust ja selle rahalist jätkusuutlikkust. Analüüsitakse, kas praegune rahastamissüsteem on pikas perspektiivis elujõuline ja pakutakse välja võimalusi rahastamispoliitika tõhustamiseks.

Eesti tervishoiusüsteemi rahastatakse peamiselt palgalt makstava sihtotstarbelise sotsiaalmaksu kaudu. Tervishoiu kogukuludest kaetakse umbes kaks kolmandikku sotsiaalmaksust, ligi kümnendik mujalt riigieelarvest ja pisut alla veerandi patsientide omaosalusena. Ravikindlustuse vahendite eesmärgipärase kasutamise eest vastutab avalik-õiguslik haigekassa ja ühe rahastaja süsteem on seni hästi toiminud.

“Selle stabiilsus on saavutatud eeskätt tänu sihtotstarbelisele sotsiaalmaksule ja haigekassa alalhoidlikule eelarvepoliitikale.” – Andres Võrk

Samas on aga tervishoiukulude osa avaliku sektori kogukuludest üsna madal, tervishoiuteenuste pakkumises on mitmeid kitsaskohti ja puudub kapitaliinvesteeringute keskne juhtimine. Tervishoiukulud neelavad järjest suurema osa riigi sissetulekutest. Nende edasine suurenemine koos rahvastiku vananemisega tähendab, et aastaks 2030 ei kata tulud kulusid ka kõige konservatiivsema prognoosi kohaselt ja vahe võib olla isegi kahekordne. Sealjuures mõjutavad terveisesüsteemiga seotud tegurid kulusid märksa rohkem kui demograafilised arengud. Ebaefektiivsust tekitavad valitsuse nõrk kontroll kapitaliinvesteeringute üle ning stiimulite puudumine, et tasakaalustada ja koordineerida ravi andmist eri tasanditel.

Haigekassa tulude ja kulude arenguprognoosid, 2000-2030

Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks

Uuringus pakutakse välja neli võimalust tervishoiusüsteemi rahastamispoliitika tõhustamiseks. Soovitatakse laiendada avaliku sektori tulubaasi, muuta kindlustuskaitse ulatust, tõhustada eelarvevahendite juhtimist ja tugevdada tervisesektori strateegilist juhtimist. Kuigi tulude ja kulude prognoositav vahe saab olema liiga suur, et katta seda pelgalt tervishoiusüsteemi efektiivsuse suurendamise teel, on probleemide lahendamiseks olemas suuresti poliitilised lahendused.

 

Vaata ka

Tervishoiusüsteemi korraldusest Eestis tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti kodulehel 

Raamat “Eesti tervisesüsteemi ülevaade”