Tervishoiuteenuste eksport loob riigis uusi töökohti, pakub kodumaalt lahkunud arstidele stiimulit tagasitulekuks ning innustab noori arstiks õppima.

Tervishoiuteenuse ekspordiks on põhimõtteliselt neli erinevat viisi, mis eristuvad üksteisest selle poolest, kes või mis üle riigipiiride liigub. Liikuda võib patsient (tervishoiuturism), teenuse pakkumise mudel (otseinvesteering välisriiki), info ja teadmine (telemeditsiin) ja arst või muu tervishoiutöötaja (ajutine migratsioon).

Tervishoid

Raportist selgub, et Eestil on eeltoodud neljast ekspordiviisist lähitulevikus võimalik ja ka mõistlik arendada eelkõige tervishoiuturismi.

“Eestis on tervishoiu teenustel hea sisu, kuid puudub teenuse atraktiivne esitlemine ja müük välismaalastele.”

Tervishoiuturismi tõukavad tagant parema teenusekvaliteedi, odavama hinna ja lühemate järjekordade otsingud, seda nii üksikisikute kui ka riikide tervishoiusüsteemide (kindlustusandjate) tasandil.

  • Eesti üleüldine tervishoiukorraldus loob hea eelduse tervishoiuteenuste ekspordiks
  • Eesti tugevusteks on arvestatav välisturistide käive, kaasaegse tehnoloogia olemasolu ning samuti mõningane hinnaeelis tervishoius
  • Kõige kiiremini realiseeritava potentsiaaliga valdkonnad on diagnostika, hambaravi, ravispaad, plastiline kirurgia ja ortopeedia.
  • Eesti tervishoiuekspordi lootustandvamad turud jäävad2,5 lennutunni raadiusesse

 

 

 

 

Vaata ka

http://www.arengufond.ee/videocasts/videocast1798/

Medical Tourism Association

International Medical Travel Journal

Teenusmajanduse koda