Riigi ülesanne on igapäevaselt tagada, et teatrikunst on oma mitmekesisuses kättesaadav kõigile soovijatele üle Eesti. Selle nimel toetab kultuuriministeerium etendusasutusi nende omandivormist olenemata – riigilt saavad tegevustoetust 20 teatrit. Ka kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 lõpphindamises toodi esile, et Eesti etenduskunstide maastik on institutsiooniliselt mitmekesine. Nii loodi perioodil 2014–2020 riigi toel mitmeid uusi eraetendusasutusi ning renoveeriti ja loodi uusi teatrihooneid.

Mitmekesise etenduskunstide maastiku ülalpidamine nõuab piisavalt rahalisi vahendeid ning mõistlik on otsida lahendusi, mis võimaldavad säästa raha ning tõsta olemasolevate ressursside kasutamise efektiivsust etenduskunstide mitmekesisust vähendamata. Praegu teadvustatakse mitmeid tegureid, mis tõstavad etenduskunstide valdkonna ülalpidamise kulukust ning nõuavad uusi suuremaid rahalisi investeeringuid. Need tegurid on järgmised:

  • hoonete ülalpidamise pidev kallinemine (hoonete ehitusaastaid arvestades),
  • investeeringuvajaduse suurenemine ning asutuste ebapiisav finantsiline suutlikkus vajalike remondikulude ja tehnika arenguga seotud investeeringute tegemiseks,
  • teatrite kasutatava tehnika üha kiirem uuendamisvajadus:
    • üleminek digitaalsetele lahendustele,
    • valgustuspargi uuendamisvajadus seoses LED-prožektoritele üleminekuga.

Nimetatud tegurid puudutavad muuhulgas ka neid teatreid, millele keskendutakse siinses uuringus, lähtuvalt hankedokumentides püstitatud ülesandest. Need on Põhja-Eesti regioonis paiknevad riigi rahastatud kuus teatrit:

  • avalik-õiguslik juriidiline isik (Rahvusooper Estonia),
  • riigi osalusega sihtasutused (SA Eesti Draamateater, Vene Teater, Eesti Noorsooteater, SA Rakvere Teatrimaja, SA Sakala Teatrimaja).

Eespool toodud tegurite teadvustamine tõstatab paratamatult vajaduse teha selgeks, milliseid muudatusi on võimalik ellu viia teatrite hoonete ja tehnika haldamises, et tõhustada olemasolevate ressursside kasutamist. Üheks selliseks võimalikuks lahenduseks võib pidada ristkasutamist, kuna teatrid ei pruugi kogu oma tehnikat hoida pidevas kasutuses. Samas puudub poliitikakujundajatel (siinse uuringu kontketis eelkõige kultuuriministeeriumil) ülevaade hetkeolukorrast asjakohaste ja tulemuslike sekkumiste läbiviimiseks.

Selleks, et leida säästlikum lahendus Kultuuriministeeriumi haldusala teatrite (Põhja-Eesti regioonis) hoonete ja tehnika haldamise proovikividele ning teisalt saada vajalikke andmeid hetkeolukorrast arusaamiseks ning poliitikasekkumiste planeerimiseks, on uuringu eesmärk leida piiratud ressursside tingimustes jätkusuutlikum lahendus toimivale mudelile, mis on seotud etenduskunstide maastiku asutuste kinnisvara korrashoiuga, ladude ja töökodade ning eritehnika haldamisega. Seega peab uuring tänu ressursisäästu võimalikule tekkimisele, dubleeritavate tegevuste väljaselgitamisele ja nendega seotud protsesside tõhustamisele toetama riigireformi tegevuskava elluviimist. Seeläbi aitab uuring täita riigiülesandeid tõhusamalt ja pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid.