Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste uuring leidis, et populariseerimistegevused on praegu pigem ülikoolide ja teadusasutuste kesksed, põhinedes akadeemilistel väärtustel. Üldjuhul jääb arusaam, et teadlaskarjääri saab teha ainult ülikoolis ja teadusasutustes, seetõttu tuleks senisest enam näidata karjäärivõimalusi ka ettevõtlussektoris.

“Peamisteks tulemusteks, milleni soovitakse populariseerimistegevuste kaudu jõuda, on õpilaste sügavam huvi teaduse ja tehnoloogia vastu, teadlas- ja insenerikarjääri suurem atraktiivsus noorte seas ning teadusliku maailmavaate laiem levik ühiskonnas.” – Eve Mägi

Uuringus toodi veel välja, et teaduse rahastus avalikus sektoris ei kasva nii kiiresti kui erasektoris, seda nii piiratud riigieelarvelise rahastuse kui ka teravneva konkurentsi ja palgasurve tõttu. Mistõttu tuleb vastutada populariseerimise tekitatud karjääriootuste eest.

Seniseid tugevusi ja hästitoimivaid süsteemielemente tuleks hoida meediategevuste, loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) õppematerjalide, populariseerivate ürituste ja konkursside ning teaduskeskuste najal. Probleemsed teemad, millega tegeleda, on LTT huviharidus, ettevõtete kaasamine ning LTT valdkonna karjääriinfo pakkumine.

Joonis: Kiirhinnang eesmärkide täitmisele.

kiirhinnang

Soovitused:

        1. Jätkata suuremaid algatusi, et avalikkuse hoiakuid ja teadlikkust teadusest ning selle rollist ühiskonna elu edendamisel suurendada.
        2. Pakkuda jätkuvat tuge õpetajatele ning koolidele moodsa õpikäsitluse rakendamiseks.
        3. Tähelepanu osutada pikemaajaliste tegevuste pakkumisele ning erinevaid lühiajalisi tegevusi senisest paremini integreerida.
        4. Suurem tähelepanu osutada noorematele vanuseastmetele.
        5. Ajakohastada karjäärinõustajate teadmised teadlaskarjääri olemusest ning LTT valdkonna erialade õppimis- ja karjäärivõimalustest.
        6. Koordineerida võrgustikku, mis toetaks valdkonna kooskõlastatud kavandamist, parimate tavade levitamist ja arendustööd.
        7. Viia läbi tulemuslikkuse seire – mitte keskenduda osaliste arvudele, vaid soovitud eesmärke täitmisele.
        8. Tähelepanu osutada nii järelkasvule kui ka pädevuse arendamisele.
        9. Toetada rohkem mitmeaastaseid projekte ja ennast tõestanud tegevustele tagada püsirahastus.
        10. Läbi viia uuring teadlikkuse tasemest ja suhtumisest eri sihtrühmades ning panna paika mõõdikud, mis hindaksid elluviidud tegevuste mõju.

Vaata ka

„Teadmistepõhine Eesti 2007–2013”

Inimressursi arendamise rakenduskava 2007-2013