Uuringu koostamise ajal seisis Eesti erasektor suurte probleemide ees, mida toonased teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsioonipoliitikad lahendada ei suutnud. Seetõttu oli vaja lähenemist, mis suudaks saavutada kokkuleppe selles, kuidas tegeleda teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonipoliitikate raames erasektori probleemidega. Käesoleva uurimistöö põhieesmärk oli aidata kaasa teadmistepõhise majanduse arengule Eestis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppesuunaga hariduse arendamise kaudu.

„Üks Eesti IKT-sektori põhilisi väljakutsed on vajadus liikuda lisandväärtuse ahelas ülespoole, mis alati tähendab keerukamat ehk teadmistemahukamat tootmist või muud äritegevust.“ – Rainer Kattel

Selgus, et puudu oli eelkõige inseneridest ja teistest kõrgelt haritud spetsialistidest, kelle kompetentsid peaksid oma olemuselt olema interdistsiplinaarsed. Senisest enam saaks ja peaks riik kasutama riigitellimusi ja –hankeid vastavate tehnoloogiate arendamiseks või oskuste ja väljaõppe süsteemide väljatöötamiseks.

IKT-alase kõrghariduse arendamise soovitused keskenduvad ühtsete teadus- ja õppestandardite kehtestamisele ning kraadi- ja eriti doktoriõppe laiendamisele. Ka õppekavad tuleb arendada spetsiifilisemaks ja interdistsiplinaarsemaks.

Kõige suurem puudus IKT-alases kõrg- ja kutsehariduses seisnes praktikasüsteemi nõrkuses. Sisuliselt oli praktikasüsteem ettevõtjale lisariskiks ning ei andnud ka tudengile kuigi palju juurde.

Untitled

Teised IKT-alased kutsehariduse spetsiifilised soovitused:

  • Vajadus süvendada koolidevahelist koostööd ning koostööd erasektoriga.
  • Muuta õppejõudude ettevalmistust ja hindamist ning õppekavade arendamist süstemaatilisemaks.
  • Oluliselt peab kasvama sotsiaalsete oskuste arendamisele suunatud moodulite ning inglisekeelsete ainete osakaal ja kvaliteet.
  • Kriitilise tähtsusega oli IKT integreerimine teiste valdkondadega.