Eesti tantsupeotraditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, mis seab erilise vastutuse selle elujõulisena hoidmise osas. Kuigi hetkel on rahvatantsuga tegelemine võrdlemisi populaarne ja tantsupeole pääseda soovijate hulk suur, seavad väliskeskkonnas aset leidvad arengud selle paratamatult muutuste surve alla. Seetõttu tõusetub ka küsimus, milline on  tantsupeoprotsessi ja rahvatantsu kõige olulisem, kaitsmist vajav osa, et ka tulevikus oleks tagatud selle hea käekäik. Muuhulgas puudutab see otsustuskohti, kui palju tantsijaid peaks peole pääsema, mida selleks osata tuleb ja kuidas suhtuda teiste tantsustiilide ja -žanrite kasutamisse tantsupeol.

Eelnevast kantuna viis Praxis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tellimisel ellu projekti, mille tulemusel sõnastati tantsupeoprotsessi olulisemad komponendid ja tunnusjooned, millest tantsupeo organiseerimisel lähtuda. Tulemuste saavutamiseks kombineeriti erinevaid metoodikaid, sh kasutati dokumendianalüüsi (nt eelnevate pidude kokkuvõtteid), individuaal- ja fookusrühma intervjuusid tantsupeo korraldamisega seotud inimestega ning laiapõhjalist rahvatantsijate küsitlust.