Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada Euroopa Liidu struktuurivahendeid kokku 53,3 miljardi krooni ulatuses. Aastateks 2007-2013 valmistati ette riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia (RSKS), mis on struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Antud uuringus anti hinnang, kas projektide valikukriteeriumid võimaldavad valida struktuurivahendite kasutamise strateegia dokumendis seatud eesmärkidesse parimal moel panustavaid projekte.
Kuigi üldjoontes on struktuurivahendite rakendamise eri tasandi eesmärgid kooskõlas ning projektide valikssüsteemid rahuldaval tasemel, tõi analüüs välja mitmed tähelepanu vajavad kitsaskohad ja soovitused nende parandamiseks:
- Eesmärkide kooskõla analüüsi põhjal toodi välja, et struktuurifondide rakendamise eesmärkidel on liiga palju tasandeid ning tasandite vahelised seosed ei ole alati selgelt välja toodud.
- Valikkriteeriumid ei arvesta piisavalt konkreetse meetme iseärasusi ning meetme määruste ja hindamisjuhendites ei ole meetmete valikukriteeriumid alati objektiivsete näitajate abil lahti kirjutatud, mistõttu jätavad need hindajatele liiga palju ruumi subjektiivseteks hinnanguteks.
- Olulise läbiva tähelepanekuna toodi välja, et hindamisprotsess ei ole üldjuhul taotlejatele ja avalikkusele piisavalt läbipaistev ja taotlejasõbralik. Üheks peamiseks läbipaistvust vähendavaks asjaoluks on, et taotluste hindamise täpsemad juhendid, programmdokumendid ja nendega seotud aastaplaanid ei ole alati avalikud.
- Oluline oleks läbi mõelda iga meetme ja selle sekkumise loogika ja kirjeldamine lähtuvalt struktuurivahendite strateegias ja rakenduskavades välja toodud eesmärkidest.
„Läbivaks raskuseks on valikukriteeriumitest sellise terviku kujundamine, mis parimal viisil eesmärgile viiks“ – Anne Jürgenson