Võrreldes aastatega 2006-2007, mil kavandati Euroopa Liidu struktuurivahenditest planeeritavate tegevuste sisu ja nende eelarve, oli uuringu koostamise hetkel olukord majanduses oluliselt muutunud. Sellest tulenevalt oli oluline vaadata kriitiliselt üle seniste rakenduskavade sisu ja vahendite jaotus. Antud hindamise peamine eesmärk oli anda tagasisidet ja teha ettepanekuid. Lisaks välja selgitada, kas on vajadus tegevusi või meetmeid muuta ja sellest tulenevalt struktuurivahendeid ümber suunata.
Hindamise põhjal välja toodud olulisemad tähelepanekud puudutasid eelkõige vajadust tõhustada ja kiirendada mitmete meetmete rakendamist. Samuti tehti ettepanekuid suurendada ettevõtluse ja teiste majanduskriisi taustal tähtsate valdkondade, näiteks tööturu ja sotsiaalse turvalisuse valdkonna meetmete rahastamist.
Tähelepanu juhiti ka sellele, et rakenduskavad olid kohati liiga infrastruktuuriinvesteeringute kesksed – ligikaudu 70% kõikidest vahenditest olid suunatud infrastruktuuriprojektidesse. Lisaks toodi hindamises välja mitu valdkonda, mille rahastamise mahud tasuks muutunud majandustingimustes läbi vaadata, kuna ühelt poolt ei ole enam tegu kõige prioriteetsemate valdkondadega ning teiselt poolt ei ole kulutused konkreetsetele projektidele ja meetmetele piisavalt hästi põhjendatud või läbi mõeldud. Sellised valdkonnad olid näiteks turism ja keskkond, lisaks osa ettevõtluse ning hariduse ja teaduse valdkonna meetmetest.
Hindamise tulemusena koostati konkreetsed ettepanekud nii meetmete eelarve kui ka sisu muutmiseks:
- Suurendada eksporditurunduse toetamise programmi eelarvet 300 miljoni krooni (19 miljoni euro) võrra.
- Teadus- ja arendusprogrammi eelarve suurendamine 400 miljoni krooni (25,6 miljoni euro) võrra, et oleks garanteeritud programmi jätkumine aastani 2013.
- Kaaluda riskikapitali tüüpi initsiatiivi käivitamist noorte innovaatiliste ettevõtete toetamiseks.
- Suurendada korterelamute energiakadude vähendamiseks antavaid renoveerimislaenusid ehk struktuurivahendite toetust 250 miljoni krooni (16 miljoni euro) võrra.
- Suurendada töökohtade säilitamisele ja loomisele suunatud meetmete mahtu.
- Suurendada kriisi vahetute mõjude leevendamiseks vahendeid õppijate sotsiaalse turvalisuse ja toimetuleku tagamiseks.
- Lisada pikepäevakooli tegevusi toetavad vahendid.
- Tasemeõppe võimaldamine tööjõu kvaliteedi parandamiseks.
- Lisada kas eraldi meede või mõne olemasoleva meetme alla programm avalike teenuste arendamiseks.