Käesoleva uurimuse eesmärk on ühelt poolt analüüsida, missugust mõju avaldavad sotsiaaltoetused indiviidi tööjõupakkumisele ja teisalt hinnata Eesti sotsiaaltoetuste efektiivsust vaesuse leevendamisel.

Analüüs näitab, et Eesti sotsiaalkaitse süsteemil on sarnaseid jooni mitme Euroopa Liidu sotsiaalkaitse mudeliga, kuid ühegi mudeli alla Eestit otseselt liigitada ei saa. Üldine tendents arenenud riikide töötushüvitiste ja sotsiaalabi mudelite arengus on olnud toetuste maksmise kriteeriumite karmistamine eesmärgiga mõjutada abisaajaid aktiivselt tööd otsima. Eestis on vastupidiselt arenenud riikidele töötu abiraha saamise tingimused muutunud tunduvalt liberaalsemaks ning toetussüsteemid ei stimuleeri aktiivselt tööd otsima.

“Kõige suuremas vaesusriskis olid käesoleva uuringu andmetel üksikvanemaga pered, paljulapselised pered ja töötuga pered.”

Ühelt poolt on sotsiaaltoetused Eestis madalad, nende reaalväärtus on pidevalt langenud ja toetused on ebaolulised ka vaesuse leevendamisel. Teisalt selgub, et nii mõnelgi juhul on kasulikum elada toetustest kui asuda tööle miinimumpalga või selle lähedase summaga. Sellest tulenevalt võiks tõsta toetuste määrasid regulaarselt, tagades vähemalt toetuste reaalväärtuse säilimise. Samaaegselt oleks töötu abiraha ja toimetulekutoetuse puhul otstarbekas muuta toetuse saamise kriteeriume rangemaks, asetades suurema rõhu tööotsijaid aktiviseerivatele elementidele.

Tänane töötu abiraha on niivõrd madal, et töö kaotanud inimene peab üldjuhul ka toimetulekutoetust taotlema. Seega ei suuda töötu abiraha täita tarbimise silumise funktsiooni leibkonnaliikme töötaoleku perioodil. Töötuskindlustussüsteemi rakendumisel kindlustushüvitistele kvalifitseeruvatel isikutel küll toimetulekutoetuse taotlemise vajadus kaob, kuid töötu abiraha saavate isikute olukord jääb samaks.

“Sotsiaaltoetused on Eestis väga madalad ja seetõttu ka vaesuse leevendamisel ebaolulised.”

Eestis saavad üle poole toimetulektoetuse vahenditest mittevaesed pered. Kui töötu abiraha ning peretoetuste otseseks eesmärgiks polegi vaesuse leevendamine, siis toimetulekutoetus peaks olema mõeldud eelkõige vaestele peredele ning see on ühtlasi ka viimaseks ja väikseima määraga toetuse saamise allikaks. Seetõttu vajaks selget defineerimist iga toetuse eesmärk ning sellest tulenevalt nõuaks läbivaatamist ka töötu abiraha ja toimetulekutoetuse vaheline proportsioon. Lisaks oleks otstarbekas töötuskindlustussüsteemi rakendumisel vähendada koondamishüvitisi.

Sotsiaaltoetuste jaotus vaeste ja mittevaeste vahel 2000. aastal, %sotsiaaltoetustest

Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõupakkumisele - Arvo Kuddo, Reelika Leetmaa, Lauri Leppik, Mai Luuk, Andres Võrk 2002

Kuigi toetused on Eestis madalad, püüavad töö kaotanud inimesed toime tulla pigem sotsiaaltoetuste abil kui miinimumpalga või sellele lähedase palgaga tööle asuda. Samal ajal väidavad ametnikud, et suur osa inimestest käsitleb toetusi lisasissetuleku allikana ega ole töö leidmisest tegelikult huvitatud.