Töö on alati olnud muutumises. Uued töövormid ja muutused töötingimustes panevad proovile ka sotsiaalkaitsesüsteemi, mis peab toetama nii töötamist, majandust kui ka ühiskonna heaolu tervikuna. Sotsiaalkaitse kujundamise üheks alustalaks on pikk vaade tööturu tulevikku, mis aitab soodustada soovitavaid arenguid ja ennetada soovimatuid. Arenguseire Keskus on loonud neli tööturustsenaariumi aastani 2035. Stsenaariumides tekkivad peamised väljakutsed on:

• hõivevormide ja töövormide mitmekesistumine, mis mõjutab hõive ja töise tulu regulaarsust ja stabiilsust;
• sissetulekute ebavõrdsuse kasv, mis mõjutab vaesust ja toimetulekut;
• oskuste polariseerumine, mis mõjutab hõivevõimalusi ja tööelu kvaliteeti;
• rahvastiku sisse- ja väljaränne, mis mõjutab tööjõunõudlust ja -pakkumist.

Praxis koostöös Rakendusuuringute Keskus Centariga uuris Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi ja kirjeldas võimalike töö ja hõive muutute taustal tekkivaid sotsiaalkaitsesüsteemi väljakutseid ja tarvilikke kohandusi, mis aitavad ennetada või lahendada tööga seotud riske. Analüüsi käigus koostati erinevad Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi mudeli stsenaariumid, mis võtavad arvesse töö ja hõive muutuste võimalikku mõju. Stsenaariumide läbi mängimine aitab mõista töötamist ja sotsiaalkaitset mõjutavate tegurite omavahelisi seoseid, aidates leida muutuvasse olustikku sobivaid lahendusi.

Peamised sotsiaalkaitse otsustuskohad stsenaariumides on:

— Hõivevormide mitmekesistumine ja sissetuleku katkendlikumaks muutumine iseloomustab eelkõige stsenaariume „Rändajate maailmaküla“ ja „Isearenev Eesti“. Katkendliku hõive ja sissetuleku korral aitaks sotsiaalkindlustusskeemide katvust parandada pikemad arvestusperioodid tarviliku staaži ja sissetuleku kogumiseks ning individuaalsed kogumiskontod.

— Pikemaajalisi töö tuleviku trende ja sotsiaalkaitse rahastamise riske arvestades tasub juba praegu vaagida ka uute võimalike rahastamisallikate kasutuselevõttu. Seetõttu tuleb otsustada, kas rakendada praeguses süsteemis finantseerimiseks kasutatavate maksude ja maksete (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed) määrade tõstmist või muude keskvalitsuse tuluallikate kasutamist.

— Pikaajalise struktuurse tööpuuduse ja alahõive korral, mida iseloomustab eelkõige stsenaarium „Uus tööilm“, tuleks katvust parandada hõivest ja tööst sõltumatute minimaalse kaitse skeemide juurutamise kaudu. Tulevikutööst rääkides on siin arutletud ka võimaluse üle võtta kasutusele kodanikupalk ehk siis tingimusteta minimaalne sissetulekukaitse, kuid sotsiaalkaitsesüsteemi kui terviku asendamiseks ei ole see ei täna ega lähitulevikus siiski realistlik meede.

— Kõigi stsenaariumide, aga eelkõige „Talendikeskus Tallinn“ ja „Rändajate maailmaküla“ puhul võib ebavõrdsus suureneda oskuste ja tööturuvõimaluste polariseerumise tõttu – paremate oskustega töötajad kõrget lisandväärtust loovatel töökohtadel teenivad oluliselt rohkem kui rutiinset tööd ja keskmist oskustaset eeldavate tööde tegijad. Tulevikutöö aruteludes osutatakse siin võimalusele juurutada lisaks progressiivsemale sissetuleku maksustamisele negatiivne tulumaks, mille puhul maksab riik leibkonnale juhul, kui deklareeritud tulu jääb allapoole kindlaksmääratud taset, hüvitist, mis on seotud tulumaksumääraga.

— Kõigi stsenaariumide korral on sotsiaalkaitse väljakutseks leida tasakaal ressursside universaalse ja sihitatud jagamise vahel. Universaalne jagamine tagab minimaalse kaitse kõigile, kuid võib olla süsteemile kulukam valik, mis ei pruugi vähendada ebavõrdsust ja toetada laiemat hõivatuse tõusu. Olukorras, kus ressursid on piiratud, tuleks eelistada toetuste ja teenuste sihitatust ning seejuures alati meeles pidada, et teine äärmus ehk toetusteteenuste täppissihitamine ei pruugi olla samuti mõistlik ning võib kokkuvõttes kaasa tuua ebaproportsionaalselt suured halduskulud.

— Väljakutseks kujuneb ka liikumise toetamine tööturul. Stsenaariumi „Talendikeskus Tallinn“ puhul on töökätest puudus ja maksude-toetuste süsteemiga on vaja tööpanuse suurendamist motiveerida. Eelkõige stsenaariumide „Uus tööilm“ ja „Isearenev Eesti“ korral on vaja toetada inimeste liikumist uutele töökohtadele või kõrgemat lisandväärtust loovatele kohtadele.

Vaata ka

Arenguseire Keskuse tuleviku töö projekt