Rahalised tehingud olid ülemaailmse majanduskriisi põhjuseks, ent samas ei jätnud majanduslangus neid ka mõjutamata. Projekti raames uuriti suhteid tööandjate ja töötajate vahel antud sektoris, kriisi mõju neile ja seda, kuidas erinev suhtlemine on aidanud panganduse sektoril kriisi mõjudega toime tulla.

Majanduskriisi mõju

Ülemailmne majanduskriis mõjutas riikide pangandussektoreid väga erinevatel viisidel. Kui Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid on pidanud tõsiselt pingutama, vältimaks enda pangandussüsteemide kokku kukkumist, siis mitmetes teistes maades ei ole olulisi probleeme esinenud. Euroopa Liidus kadus kriisi tagajärjel pangandussektoris ühtekokku veerand miljonit töökohta, valdav enamus neist Suurbritannias. Samal ajal mõningates liidu riikides töötajate arv antud sektoris aga hoopis tõusis.

“Nagu ülejäänud Ida-Euroopa riikide puhul, andis majanduskriis tugeva hoobi ka Eestile, kuivõrd krediidivõimetusel oli äärmiselt negatiivne mõju krediidist sõltuvale majandusele ja kinnisvaraturule, mis mõjutas seetõttu ka pankasid, kuigi töökohtade kadumine pangadussektoris oli tunduvalt madalam kui riigis üldiselt.” – Kirsti Nurmela

Ilma riikliku sekkumiseta oleks langus majandustegevuses olnud eriti arenenud maades tunduvalt märkimisväärsem. Kui esialgu üritasid keskpangad tõsta likviidsust rahandussüsteemis, siis hiljem asuti konkreetseid institutsioone päästma.

Sotsiaaldialoog

Euroopas on kriis olnud tõsiseks väljakutseks tööandjate ja töötajate vahelistele suhetele ja kokkulepete sõlmimine on muutunud märgatavalt keerulisemaks, ent samal ajal ka olulisemaks. Ametiühingud on võtnud kasutusele väga mitmeid vahendeid töötajate kaitsmiseks, sh kollektiivsed läbirääkimised ja olukorra analüüsimine eesmärgiga säilitada ja luua töökohti pangandussektoris.

Tööandjate ja töötajate vaheliste läbirääkimiste pidamine on Euroopas üldiselt kasvanud, kuid erinevates riikides on olukord erinev. Kui mitmetes Euroopa maades ja Jaapanis toimub see sektori või konkreetse ettevõtte tasandil, siis ülejäänud vaatluse all olnud riikides on see piiratud või selliseid läbirääkimisi ei toimu üldse. Ka Eesti kuulub riikide hulka, kus sotisaaldialoogi ei toimu üldse.

Vaata ka

Sotsiaaldialoogist ja töötajate kaasamisest Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate kodulehel