Praxis osales Euroopa Komisjoni poolt korraldatud vastastikuse õppimise programmi seminaril, mis käsitles sootundlikku eelarvestamist nii Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF) rahastatud projektides kui ka riigieelarves. Programmi raames kirjutasid osalevate 14 EL liikmesriigi eksperdid taustapaberid oma riigi olukorrast ning seejärel arutlesid eksperdid ja riikide valitsuste esindajad seminaril üheskoos heade praktikate, probleemide  ja soovituste üle.

Sootundlik eelarvestamine on soo aspekti lõimimine planeerimise, eelarvete koostamise ja rakendamise, aga ka seireprotsessi. See hõlmab eelarve soolist analüüsi, soolise aspekti arvestamist eelarvestamise igas etapis ning tulude ja kulude ümberstruktureerimist nii, et edendataks soolist võrdõiguslikkust.

Eestis pole sootundlik eelarvestamine veel kanda kinnitanud. Samas on Eestis astutud samme, mis lihtsustavad sootundlikule eelarvestamisele üleminekut:

  • Eesti seadused nõuavad, et arengukavad ja poliitikad edendaksid soolist võrdõiguslikkust (nn soolõime)
  • kogutavad andmed võimaldavad soo lõikes analüüside läbiviimist
  • sooline võrdõiguslikkus on üks viiest valitsuse poolt kindlaks määratud läbivast teemast, mis väljendavad horisontaaleesmärke, mida lisaks valdkondlikele eesmärkidele saavutada tahetakse
  • sooline võrdõiguslikkus on üks mõjuvaldkondadest, mille puhul tuleb hinnata planeeritava tegevuse või arengukava mõju naistele ja meestele
  • Eesti võttis kasutusele tegevuspõhise eelarve, mis seob ressursid tulemustega ehk eelarves on tulemuseesmärgid, mille saavutamiseks riigi ressursse kasutatakse.

See tähendab, et eeldused sootundlikule eelarvestamisele üleminekuks on olemas. Need eeldused on täidetud ka ESIF programmide koostamisel.

Järgmise sammu astumiseks on puudu veel:

  • sisukamatest mõju analüüsidest tegevuste ja arengukavade koostamisel
  • valdkondade ülestest soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest, mis aitavad seada soolise võrdõiguslikkuse sihte ka erinevates poliitikavaldkondades
  • poliitilisest otsusest lõimida sooaspekt eelarvestamise protsessi.

Vastastikuse õppimise seminari käigus arutleti peamiselt Austria ning Belgia kogemuse üle. Mõlemas riigis on sootundlik eelarvestamine kasutusele võetud seaduse alusel. Samuti arutleti sellele ülemineku ja selle rakendamise väljakutsete üle. Peamised sõnumid seminaril olid järgmised:

  • tegevuspõhise eelarvestamise süsteemis on sugu lihtsam lõimida
  • üleminekuprotsessis on oluline koostöö eelarve koostamise eest vastutajate ning soolise võrdõiguslikkuse ekspertide vahel ning pidev ametnike koolitamine soolõime teemal
  • oluline on järjepidev seire mõju hindamise kvaliteedi ning soolõime eesmärkide täitmise üle

 

Vaata ka

Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris. (2011, koostanud Sheila Quinn, toimetanud Mari-Liis Sepper ja Liivi Pehk)

Sootundlikust eelarvestamisest Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituui (EIGE) veebis (inglise keeles).