Meeste ja naise palgaerinevus Eestis on pikka aega kasvanud ja Euroopa Liidu kontekstis üks kõrgeimaid.
Hoolimata sellest, et soolist palgalõhet on küllaltki lihtne defineerida, ei ole sugugi lihtne ja ühene selle mõõtmine ning põhjuste välja selgitamine. Varasemate uuringute alusel võib järeldada, et palgaerinevuste põhjuseks on erinevused ametikohtadel ja -positsioonidel, väiksem töökogemus ja madalam koormus. Nii on põhjuseks ka väikelaste kasvatamisest tulenevad tööelu katkestused ning erinev eriala ja seega ka hariduse valik. Teisalt nähakse palgaerinevuste põhjuseid ühiskonna poolt tingituna, millisena on see seotud laiema diskrimineerimise, aga ka nt klaaslae efekti ja kollektiivsete läbirääkimiste tulemusena. Sellisena on tegemist lahendatava probleemiga.
Uuringu tulemused
Uuringu käigus leiti, et Eestis kasvas sooline palgalõhe sajandi esimesel kümnendi jooksul enam kui veerandi võrra. Erinevate gruppide lõikes on see kõrgeim madala haridustasemega, abielus või vabaabielus olevate inimeste seas ja levinud pigem erasektoris. Oluline palgalõhet seletav tegur on ka inimeste koondumine erinevatele tegevusaladele ehk segregatsioon. Kuigi selle abil on võimalik seletada suurt osa palgalõhest, ei saa segregatsiooniga põhjendada näiteks naiste vähesust juhtide seas. Kui naiste puhul mängib enam rolli haridustase, siis meeste puhul sõltub palk enam sellest, millise eriala nad on omandanud.
Soolise palgalõhe seos ametialase segregatsiooniga
Ka juhtumiuuringutes ilmnes, et meeste ülekaal juhtivatel positsioonidel soodustab meeste ja naiste palgaerinevusi. Selles uuringu osas käsitleti kuut erineva suuruse, tegevusvaldkonna ja asukohaga organisatsiooni, milles kõigis oli keskmine sooline palgalõhe naiste kahjuks. Kuigi mehed ja naised töötavad erinevatel ametikohtadel, võib olla naiste töö lihtsalt alaväärtustatud. Sellele viitavad erinevad tasud võrdväärsel tööl, mida on üritatud erinevates organisatsioonides lahendada detailselt reguleeritud palgakorraldusega. Liiga detailne süsteem võib aga muutuda segaseks ja läbipaistmatuks.
Soovitused
Kuna palgalõhe tekkimisel ning püsimisel ei ole ühte kindlat põhjust, vaid see on seotud väga erinevate üksteisega seotud teguritega, siis on sooliste palgaerinevuste vähendamiseks ka erinevaid meetodeid, alustades laiemalt ühiskonnale suunatud teavitustööga soolisest võrdõiguslikkusest ja lõpetades väljaõppe suunamisega. Igal juhul tuleb arvestada, et pelgalt seadusest ei piisa ja lisaks juriidilistele vahenditele on oluline muuta ka ühiskondlike hoiakuid.
Vaata ka
Soolisest palgalõhest 2013. aastal Statistikaameti kodulehel