2020. aasta septembri seisuga osutab Eestis puudega või piiratud töövõimega 16-aastastele ja vanematele isikutele sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust 108 asutust. Kui rääkida rehabilitatsiooniteenuste osutamise kvaliteedist, siis ilmneb välja peamiselt kolm suuremat probleemi: killustatus, spetsialistide puudus ja see, et kogu süsteem on abivajajate ning ka kohati abistajate jaoks väga keeruline. Rehabilitatsiooniteenuste süsteem Eestis on killustunud tervise-, sotsiaal-, tööhõive ja haridusvaldkondade vahel, erinevate osapoolte vastutus ebaselge ning inimesed ei saa aru, millisest süsteemist abi saada. Inimeste jaoks on juba seda keeruline mõista, milliseid teenuseid saab tervishoiusüsteemist, milliseid sotsiaalsüsteemist ja millised tulevad hoopis näiteks Töötukassa kaudu.
Probleemne on rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi üle arutlemine – puuduvad ühtsed kvaliteediindikaatorid teenuse protsessile ja sisule. Lisaks kvaliteediindikaatorite puudumisele on vajaka ka juhistest, kuidas erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid läbi viia. Seetõttu on Praxis välja töötamas koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Rehaabikeskuse ja teiste ekspertidega rehabilitatsioonijuhist skisofreenia, skisotüüpsete ja luululiste häiretega tööealistele inimestele, mille abil luuakse ühtne ja tõenduspõhine raamistik ning tegevuskava, mis aitavad rehabilitatsiooniteenuste kvaliteeti ühtlustada ja parandada.
Vaata ka
Praxise ettekanne SKA infopäeval 29.03.2023
Skisofreenia, skisotuupsete ja luululiste hairetega tooealise rehabilitatsioonijuhiste koondaruanne