Euroopa Liit pürgib sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse tasakaalustatud arengu ning ühtlasemate elutingimuste poole. Viimaste kümnendite jooksul on liikmesriikide sotsiaalmajanduslik areng muutunud sarnasemaks. Samas viimane majandussurutis ja finantskriis seiskas selle protsessi paljudes dimensioonides. Regionaalsete erinevuste suurenemine Euroopas vajab kõigi liikmesriikide ühist tähelepanu. Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajate toetamiseks alustas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) projektiga, mille eesmärk on jälgida sarnastumist töövõimes, töötingimustes, elutingimustes ja teistes sotsiaalmajanduslikes valdkondades. 

Projekti raames seiratakse liikmesriikide elutingimuste ja sotsiaalkaitse arengutrende ning iseloomustatakse, millises osas on riigid muutunud sarnasemaks või erinevamaks, kuidas need protsessid on viimase kümnendiga muutunud ning millised riigid neid trende juhivad (sh millistes on toimunud tingimuste paranemine, millistes mitte). Analüüsi tulemusena arutatakse, milliste poliitikameetmetega toetada liikmesriikide arengut, et Euroopa elanike elutingimused ja sotsiaalne turvalisus tervikuna paraneks. 

ELi liikmesriigid on kujundanud oma kaitset pakkuvad ja sotsiaalmajandusliku arenguga seotud riske haldavad hoolekandesüsteemid. Minimaalse sissetuleku kaitse skeemid on viimane abinõu ja turvavõrgustik nende inimeste jaoks, kes ei kuulu teiste maksusoodustuste süsteemi meetmete alla ja keda ähvardab vaesus või tõrjutus.

Analüüsi tulemusel selgus, et ELi liikmesriigid on võtnud kasutusele erakorralised meetmed sissetulekutoetuse pakkumiseks neile, keda puudutab pandeemia põhjustatud majanduskriis kõige rohkem.Erakorralised meetmed on ajutised, kuna süsteemide heldus suurendab sotsiaalsete turvavõrkude rahalise jätkusuutlikkuse riski. Samal ajal on vaja muuta olemasolevad miinimumsissetuleku süsteeme väledamaks ja reageerida tööturu ja majanduse muutuvatele oludele.

Kriisi ajal on miinimumsissetuleku kaitse kujundamise põhiküsimused, sealhulgas sihtotstarbelisuse ja tööstiimulite spetsiifilisus ning piisavus olulised nii lühiajaliselt (et pakkuda tuge Covid-19 pandeemia erakorralistes olukordades hätta sattunud inimestele) kui ka pikas perspektiivis neile, kes taasutmise ajal vajavad kaitset. Varasemad majanduslanguste põhjal saab öelda, et riskirühmade ja riikide vastupidavus on majanduslike šokkide suhtes erinev. Edukaks taastamiseks on vajalik, et haavatavaid rühmi ei jäetaks tähelepanuta ja Euroopa tervikuna leiaks tee tagasi elutingimuste taastamise suunas.

 

 

Vaata ka

Sarnastumine Euroopa Liidus (Eurofound)