Igal aastal määratakse puue ligi 50-le klassitäiele alla 16-aastastest lastest. Pooltel juhtudel on määratud raske puue. Need lapsed lapsed võivad oma terviseseisundi tõttu vajada hariduse omandamisel eritähelepanu, vastavalt 2010. aastal vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele kuuluvad sellised lapsed haridusliku erivajadustega õpilaste hulka. Ka neil on põhihariduse omandamisel koolikohustus ning riik peab looma neilegi lastele kõik tingimused kvaliteetse hariduse omandamiseks.

Teostatud uuringu ajendiks on Eesti sanatoorsete koolide ebamäärane situatsioon ja tulevik ning asjaolu, et vaatamata haridus- ja teadusministeeriumi kavandatud ulatuslikele muudatustele ei ole Eestis seni põhjalikult analüüsitud nende erivajadustega laste üldhariduse võimaldamise probleemistikku, kelle erivajadus tuleneb pikaajalisest somaatilisest (kehalisest) haigusest – käesolevas töös nimetame selliseid lapsi meditsiiniliste erivajadustega lasteks. Uuringus leiti, et üheks keerukamaks probleemiks üldhariduses on võimetekohase õppetöö korraldamine normintellektiga lastele, kellel takistab üldhariduskoolis käimist mõni kehaline haigus (nt astma, diabeet, liikumispuuded jms).

Töö lõppfaasis toimus Praxise Mõttehommik, kus arutati sanatoorsete koolide rolli üle ja otsiti lahendusi, kuidas integreerida kehalise puudega õpilasi tavakooli. Seminaril tõdeti järgmist:

  •  Tavakoolid pole praegu valmis meditsiiniliste erivajadustega laste õpetamiseks.
  •  Sanatoorsed koolid ei tööta Eestis tõhusalt. Probleemi lahendamiseks on vaja esmalt  defineerida sanatoorsete koolide koht haridussüsteemis ning kokku leppida vastutus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi vahel.
  • Sanatoorsetel koolidel on halb maine ning informatsiooni nende koolide kohta on vähe.
  • Eestis võiks luua kompetentsikeskused, mis aitavad arendada erivajadustega laste õpetamiseks uusi meetodeid, koordineerida erivajadustega laste õpet ning nõustada lastevanemaid  ja õpetajaid.
  • Meditsiiniliste erivajadustega laste kaasamisel tavakoolidesse on eelnevalt vaja analüüsida investeeringuvajadusi ning tagada investeeringuteks vajalik raha.

„Eestis justkui oleksid kindla eesmärgiga, kindlatele õpilastele sanatoorsed koolid, kuid ometi need ei toimi.“ – Gerli Paat-Ahi

Eri- ja tavakoolide poolt- ja vastuargumendid

Vaata ka

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine

Haridusliku erivajadusega õpilane koolikaardil, tugiteenuste kättesaadavus haridusliku erivajadusega õpilasele

Erivajadustega laste õppimisvõimalused

Kontrollkäik Keila-Joa Sanatoorsesse Internaatkooli