Pensioniuuringute kohaselt peaks pension Eesti elanike hinnangul moodustama ligi 70% viimasest palgast. Reaalsus on aga see, et tulevikus annavad I ja II sammas kokku vaid ligikaudu 40% pensionieelsest sissetulekust. Uuringu ajendiks oligi soov teada saada kuidas Eesti inimesed säästavad, millised on ootused tulevikule, ja milline on reaalsus.

„Eestlaste ootused oma elatustaseme säilimise osas pensionieas on kõrged, samas nende senine säästukäitumine ei taga ootuste täitumist.“ – Anne Jürgenson

Uuringus on esitatud ülevaade käitumismajanduse, majanduspsühholoogia, ja otsustusprotsesside kujunemise uurimisvaldkondade tulemused, mis ilmestavad säästmiskäitumist mõjutavaid tegureid. Teoreetilistele teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes pakuti välja ideesuunad, millest võiks olla abi säästmiskäitumise mõjutamisel:

  • Hea tunne, mis tekib mõnekümne aasta pärast võib tunduda võrdne hea  tundega täna, kuid otsuste tegemise juures on nendel oluline vahe. Sellest probleemist aitaks üle saada säästmistoodete mängulisus, mis pakuks elamusi ka praegusel hetkel.
  • Sotsiaalse võrdluse aspektide ärakasutamine oleks võimalik läbi võistlusmomendi tekitamise enda sarnastega.
  • Säästa on raske, kuna säästmise arvelt tänane tarbimine ja heaolu väheneb. Üks lahendus oleks see, et juhul kui inimese sissetulek kasvab, suunatakse osa sallest säästulahendusse. See ei tähendaks muutusi tarbimisharjumustes, vaid pigem ei kasutata ära kogu tarbimispotensiaali.

Käitumisharjumuste analüüsis selgus, et pea kõik intervjuudes osalenud inimesed pidasid sääsmist vajalikuks, kuid teadlikult tegelesid pikaajalise säästmisega vähesed.

  • Noored ei mõelnud veel väga pikas perspektiivis – nad saavad alles oma esimesi sissetulekuid ja kulutusi on palju. Kui säästetakse, siis lühemaajalisi eesmärke silmas pidades.
  • Lastevanemate kogemused on noorte omast erinevad. Nad valdavalt mõistavad säästmise vajalikkust ja tegelevad pikaajalise säästmisega.
  • Vanemad inimesed on pikaajalise säästmise osas pigem skeptilised, tulenevalt varasematest, negatiivsetest kogemustest.

säästmine

Üks uuringu lähtepunkte oli tõdemus, et üksnes informatsiooni levitamine ja teadlikkuse tõstmine ei pruugi käitumist muuta ning tegema peaks enamat. Uuringus on välja toodud mõningad soovitused, mis peaksid soodustama inimeste säästmisharjumusi:

  • Tõsta inimeste teadlikkust säästmise tähtsusest seoses sotsiaalsete riskide maandamisega.
  • Teadlikkuse ja oskuste omandamise osas on kõige olulisem sihtgrupp noored ja lapsed, kelle harjumused on veel välja kujunemata ja kes on seega enam mõjutatavad.
  • Suurendada kõigi osapoolte arusaama sellest, et edu sõltub paljuski harjumusest, tegevuse regulaarsusest aga ka inimese enesekontrollivõimest.