Aastaks 2020 soovitakse Eestis jõuda 80%-ni EL keskmisest tootlikkuse tasemest. Paljudes maailma riikides on olnud märkimisväärseks majanduskasvu allikaks loodusressursside nagu maavarad, puit, põllumajandussaadused tark kasutamine viisil, mis annaks kõrgeimat võimalikku lisandväärtust. Eestis ei ole loodusressursside väärindamise potentsiaali seni piisavalt kasutatud. Loodusressursside väärindamine nõuab suuri investeeringuid ning teadus- ja arendustegevust (ehk TA), mis omakorda eeldab nii ettevõtetele vajaliku kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu kui ka TA võimekuste väljaarendamist.
Mitmed uuringud on toonud välja, et Eesti teadus- ja arendusasutused ei paku ressursside väärindamise valdkondades tegutsevatele ettevõtetele piisavalt vajaliku ettevalmistusega tippspetsialiste ega toeta piisavalt ettevõtete arendustegevusi. Eesti majanduse arengu huvides tuleb ressursside väärindamise valdkonda panustavate teadussuundade arengut toetada ja arendada, arvestades valdkonnas tegutsevate ettevõtete TA suundumusi ja vajadusi. Ühe tugimeetmena on Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis käivitada ressursside väärindamise programm.
Uuringu eesmärk on selgitada välja, millised on suurimad vajakajäämised teadus- ja arendusasutuste võimekustes, mis pärsivad ressursside väärindamise alast koostööd ettevõtetega. Uuring keskendub kolmele fookusvaldkonnale:
- maavarade väärindamine: põlevkivi, turvas, lubja- ja dolomiitkivi,
- puidu väärindamine: puit ehituses,
- toidutoorme väärindamine: tervist toetav toit.
Koostöös Ernst & Young Baltic ASiga kaardistame uuringu fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete TA võimekust ja vajadusi, selgitame välja, milline on fookusvaldkondadega seotud TA ulatus ja tase teadus- ja arendusasutustes ning ja kaardistame senised koostöömustrid valitud valdkondades tegutsevate ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahel.