Uuringu eesmärk oli luua arusaam haiglate ressursijuhtimise parandamise vajadustest ja võimalustest Eestis. Sealjuures kaardistati nelja haigla näitel olemasolev otsuste tegemise protsess meditsiiniseadmete ja meditsiinipersonali osas ehk vaadati, kuidas toimub otsuste tegemine, mille alusel otsuseid tehakse, kuidas hinnatakse koormatust ning milline on infovajadus ressursijuhtimiseks.

Eesmärgi täitmiseks tehti ülevaade varasemast kirjandusest, viidi läbi intervjuud haigla juhtkonna, ökonomistide, arstide ja õdede esindajatega ning koostati saldoandmike põhjal haiglate finantsnäitajate võrdlus, mis aitas ressursikasutust kirjeldada.

Arengukohtadest kirjeldati haiglasiseseid ressursikasutuse efektiivistamise ja ressursijuhtimise parandamise võimalusi, haiglatevahelise koostöö arendamist ja riigi tuge vajavaid teemasid. Haiglasisese töökorraldusega seotud muudatustest peeti oluliseks tööülesannete ümber jaotamist, et koolitatud meditsiinipersonalil oleks vähem ülesandeid väljaspool meditsiinivaldkonda, tööaja paindlikkuse suurendamist, toetavate süsteemide (nagu laondus, haldus) efektiivsuse tõstmist, ressursikasutusest mõtlemise viimist töötaja tasandile ja haigla infosüsteemide arendamisega jätkamist. Haiglatevahelise koostöö puhul toodi välja eelkõige omavahelise võrdluse ja ühiste metoodikate arendamise aspektid koormatuse hindamise, omahinna arvestuse ja patsiendipõhiste kulude puhul. Ja riigipoolsete arenguvajadustena mainiti meditsiinitöötajate Eestisse jäämise motiveerimist, selgust Haiglavõrgu Arengukava osas ja otsustamist teatud teenuste kontsentreerumise üle ning Haigekassa hinnakujundusprotsessiga seotud aspekte.

 

Vaata ka

Eesti haiglavõrgu arengukava 2002

Haigla liikide nõuded