Kuigi viimase viie aasta jooksul on Eestis õppeasutuste arv vähenenud, on üliõpilaste arv hoopis kasvanud. Rahvusvahelise uuringu abil selgitatakse välja Euroopa riikide üliõpilaste ja nende eluoluga seotu, et muuta kõrghariduspoliitikat tulemuslikumaks nii riigisiseselt kui ka üle Euroopa.

Eestis on tudengid enamjaolt iseseisvad ega sõltu leibkonnast – enamikul neist tuleb katta oma õpi- ja elamiskulud palgatööst. 2010. aastal küündis keskmine Eesti tudengite kogusissetulek 8200 kroonini, kuid üliõpilaste sissetulekud on väga varieeruvad. Tudengite sissetulekute ebavõrdsuse poolest on Eesti Iirimaa järel Euroopas teisel kohal, kusjuures tudengite sissetulekute jaotumine on isegi ebaühtlasem kui kogu rahvastiku seas.

Tudengid veedavad rohkem aega tööl kui koolis. Õpingutele on rohkem pühendunud nooremad tudengid, kõige vähem aga 25-29-aastased üliõpilased. 30-aastased ja vanemad tudengid tähtsustavad nii õpinguid kui tööd, kulutades nädalas õppe- ja palgatööle kokku 61 tundi.

Joonisel: Vastused küsimusele “Kas Sa töötad käesoleva semestri ajal?” vanuserühmade kaupa

töötavad_tudengid1

Joonisel: Üliõpilaste hinnang oma töö seotusele õpitava erialaga

töö_seotus_erialaga

Rahvusvahelise mobiilsuse poolest paistavad Eesti tudengid Euroopas heas mõttes silma: tudengite poolest, kes on osa õpinguid läbinud välisriigis, on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest esikohal. Eesti tudengeid innustab välismaale siirduma esmajoones isiklik ja sotsiaal-kultuuriline areng, kogemus ja soov keeleoskust parandada.

Soovitused Haridus- ja Teadusministeeriumile kõrghariduspoliitika parendamiseks on järgmised:

  • luua erinevat tüüpi tudengitele paindlikud õpi- ja toetusvõimalused;
  • ühtlustada ressursside jaotust õppekavade vahel;
  • suurendada praeguste ja tulevaste üliõpilaste teadlikkust kvaliteetsest kõrgharidusest;
  • leida võimalusi parimate koolilõpetajate meelitamiseks õpetajakoolituse erialadele, et tagada õpetajaskonna kvaliteet.

Kõrgkoolid saaksid kõrghariduspoliitikas ette võtta järgmist:

  • pakkuda mitmesuguseid sisseastumisvõimalusi, et kõrghariduse saaksid omandada mitmesuguse taustaga võimekad ja motiveeritud tudengid;
  • selgitada välja üliõpilaste vajadused ja ootused ning rahulolu neile pakutava kõrgharidusega;
  • tagada laiemat pilti andva teabe jõudmine gümnaasiumi- ja põhikooliõpilasteni enne, kui nad teevad valiku edasiõppimise ja elukutse suhtes;
  • tuua Eestisse väljapaistvaid õppejõude ja kasutada tänapäevasemaid õppemeetodeid.