Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 on Eesti tervisepoliitika võtmedokument, milles püstitatud strateegilised eesmärgid on erinevate tervisepoliitiliste otsuste lähtekohaks. Tänaseks on arengukava valmimisest möödunud üle kuue aasta ning käes on aeg teha vahekokkuvõtteid. Praxise ülesanne on hinnata, kuivõrd on perioodil 2009–2016 ellu viidud tegevused olnud tulemuslikud ja aidanud kaasa arengukava eesmärkide saavutamisele. Uuringu tulemustest lähtuvalt annab Praxis soovitused arengukava uuendamiseks.

Rahvastiku tervise arengukava on Eesti esimene laiapõhine tervise valdkonna arengukava. Kui varasemalt koostati Eestis erinevatele tervise valdkondadele oma strateegiad (nt südame- ja veresoonkonnahaiguste strateegia, narkomaania ennetamise strateegia jt), siis riigi strateegilise juhtimise korrastamise tulemusena  otsustati erinevad tervise valdkonna strateegiad integreerida ühte terviklikku arengukavva. Nii on tehtud ka eelmisel aastal lõppenud riikliku HIV ja aids strateegiaga, mida enam eraldiseisva dokumendina ei uuendata, vaid kõik HIV/aids valdkonna tegevused ja nende hindamine integreeritakse rahvastiku tervise arengukavva. Praxise uurimismeeskonna ülesanne ongi hinnata HIV/aids strateegia tulemusi ja anda soovitusi valdkonna tegevuste arednamiseks rahvastiku tervise arengukava katuse all.

Uuringus kasutatakse erinevaid meetodeid – süvaintervjuud Eesti ja välismaa ekspertidega, grupiintervjuud erinevate tervisevaldkondade esindajatega, Eesti ja rahvusvahelise teaduskirjanduse analüüs, dokumendianalüüs ning statistiline andmeanalüüs. Uuringus keskendutakse eelkõige järgmiste arengukava valdkondade analüüsimisele:

  • vaimne tervis;
  • diabeet;
  • südame- ja veresoonkonnahaigused;
  • vähk;
  • HIV/aids;
  • keskkonnatervis;
  • vaktsineerimine;
  • tervishoiutöötajad;
  • tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus;
  • kiirabi teenus.

Uuringu aruanne avalikustatakse oktoobris 2016.

Vaata ka

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020

Riiklik HIV ja aids strateegia 2006-2015