Rahvaraamatukogud pakuvad lisaks oma põhitegevusele mitmekesiseid kohalike elanike hakkamasaamist ja toimetulekut toetavaid teenuseid alates inimeste juhendamisest digitoimingutes kuni keeleõppe toetamise ning kriisiabi tegevustesse panustamiseni.

Analüüsi fookuses olnud valdkondade (nt tervisedendus, lõimumine, tööturuteenused, finantskirjaoskuse edendamine, elukestev õpe) esindajad on siiani siiski vähe teadvustanud raamatukogude potentsiaali koostööpartnerina ja abikäena oma valdkonna strateegiliste sihtide saavutamisel.

Valdkondadevaheliste teenuste arendamiseks ja multifunktsionaalsemate ülesannete täitmiseks vajab rahvaraamatukogude valdkond terviklikku visiooni rahvaraamatukogude tulevikurollidest. Kui seni on rahvaraamatukogude valdkonnas puudunud keskne vastutaja, kes tegeleks teenuste arendamise ja valdkondadega koostöö edendamisega, siis uues rahvaraamatukogude seaduses tuleks sätestada rahvaraamatukogude arenduskeskuse funktsioon ning riigieelarvest kavandada ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.

Strateegiline lähenemine ja koostöö eestvedamine on vajalik ka poliitikavaldkondade poolelt, et koos raamatukogudega kavandada teenuseid, mis toetaksid valdkonnas seatud eesmärkide saavutamist ning parandaksid elanike ligipääsu valdkonnaga seotud infole ja digiteenustele.

Analüüsi tulemusel sündisid kolm valdkondadevahelise koostöö mudelit, mis kirjeldavad rahvaraamatukogude ning eri valdkondade vahelise koostöö korraldamise võimalusi.