Rahvakogu oli kõigile soovijatele avatud algatus, millega ühisloome viisil valmistati ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis. Rahvakogu idee kasvas välja president Toomas Hendrik Ilvese kokku kutsutud nõupidamisest parlamendierakondade, vabaühenduste ja riigiteadlaste vahel Kadrioru Jääkeldris 2011. aasta novembris. Loe lisa Rahvakogu kohta siit!

Video: Presidendi pöördumine Rahvakogu veebikeskkonnas

rahvakogu

Esimene süstematiseerimine näitas, et lisaks viiele põhiteemale (erakondade rahastamine, erakondade konkurents, valimised, osalus, depolitiseerimine) esitati hulk ettepanekuid ka riigi üldise toimimise kohta (riik üldine ca 10%) ning muudel teemadel (varia ca 26%). Riigi üldise toimimise kohta tehtud ettepanekud töötati läbi ja koostati kirjalik kokkuvõte. Varia-rubriigis olevaid ettepanekuid analüüsitöö ei hõlma.

Analüüsitöö väljundid

  • Igal põhiteemal valmis üldkokkuvõte (nt erakondade rahastamine), mis andis ülevaate sellest, mille kohta antud teema all peamiselt ettepanekuid tehti. Üldkokkuvõtteid on 6 (5 põhiteemat + riik üldine).
  • Lisaks valmisid alateemade kokkuvõtted (nt erakondade rahastamise üks alateema on riigieelarveline eraldis), mis annavad ülevaate alateemal esitatud ettepanekute ja kommentaaride sisust. Alateemade kokkuvõtete arv sõltus sellest, kui palju erinevaid põhimõttelisi ettepanekuid mingil teemal tekkis (enamasti ca 3-5).
  • Lõplikud andmetabelid (mille alusel analüütikud kirjalikke kokkuvõtteid koostasid).

Tasub pöörata tähelepanu asjaolule, et analüüsikokkuvõtetes esitatud toetus- ja vastuhääled on summeeritud ja seetõttu näitavad seda, mitu korda on ettepanek meeldinud/mitte meeldinud. Need ei näita, mitmele inimesele ettepanek on meeldinud/mitte meeldinud. Näiteks: kui ühe üleriigilise valimisringkonna moodustamiseks on antud 1046 toetushäält, tähendab see seda, et mõte on inimestele meeldinud 1046 korda. Mitte aga, et mõte on meeldinud 1046 inimesele. Üldiselt võib tõdeda, et teemade kaupa oli toetus- ja vastuhäälte kokkuliitmine erinev, näiteks Riigikogu liikmete arvu ettepanekud olid tunduvalt konkreetsemad kui kaasamise ja riik üldiselt teemade all esitatud mõtisklused. Seetõttu palume toetus- ja vastuhäälte arvu põhjal järeldusi mitte teha ning käsitleda neid eelkõige üldise populaarsuse suurusjärkude indikatsioonina.