Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide ehk struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Struktuurivahendid jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Õiglase ülemineku fondi vahel. Euroopa Liidu ÜKP elluviimiseks Eestis koostatakse struktuurivahendite ÜKP fondide rakenduskava. Selle poliitikaeesmärkide saavutamiseks on lisaks tagastamatule toetusele võimalik mh anda toetust ka riiklikul või piirkondlikul tasandil läbi erinevate rahastamisvahendite.

Rahastamisvahendi väljapakkumise eeltingimuseks on turutõrke või mitteoptimaalse investeerimissituatsiooni olemasolu. Vastasel korral ei tohiks avalik sektor sekkuda. Ühissätete määruse kohaselt võib rahastamisvahenditest toetada investeeringuid nii materiaalsesse kui immateriaalsesse põhivarasse või käibekapitali, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) reeglitega ning tegu on eeldatavalt finantsiliselt elujõulise projektiga, mis ei leia piisavat rahastust turuallikatest.

Finantsinstrumendid ehk rahastamisvahendid on ELi toetuste rakendusskeem, mille kaudu antavad rahalised vahendid on suunatud ühe või mitme prioriteetse valdkonna poliitikaeesmärkide saavutamisele. Finantsinstrumendid erinevad tagastamatutest toetustest olles kasutusel laenude, garantiide ehk tagatiste, kvaasi- ja omakapitaliinvesteeringute või muude riskijagamisvahendite vormis, mida saab kombineerida tagastamatute toetustega.

Eelhindamise käigus selgitatakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (elamumajandus ja ettevõtlus), Keskkonnaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi (tööturg, tervishoid ja hoolekanne) poliitikavaldkondades seatud erieesmärkide saavutamisega seotud sihtgrupid, kellel võivad esineda investeerimisraskused ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad (investeeringuid mõjutavad tegurid, peamised takistused investeeringute rahastamisel, teadlikkus ja hoiak, informatsiooni asümmeetria) ning põhjendatakse, miks on riigil põhjendatud katta konkreetses turusegmendis investeerimisvajadust rahastamisvahendi abil veendudes, et see ei tõrju välja turul juba olemasolevaid fonde ja/või erakapitali.

Hindamise käigus otsitakse lahendusi, kas ja kuidas kombineerida toetuseid ja rahastamisvahendeid, milline oleks erasektori lisandväärtus, mida rahastamisvahendi kasutamine loob ning mil moel finantsinstrumentidega on võimalik turutõrked lahendada või aidata kaasa leevendamisele arvestades ühtlasi piirkondlikke erisusi. Hindamise käigus antakse ühissätete määruse nõudeid järgiv sõltumatu ja põhjendatud hinnang lähteülesandes toodud valdkondade, nende tegevuste ja piirkondade lõikes koos soovitustega rahastamisvahendite rakendamiseks või mitte rakendamiseks rakenduskava erieesmärkide saavutamiseks.

Seega on eelhindamise eesmärk välja selgitada lähteülesandes nimetatud poliitikavaldkondades esinevad turutõrke(d) või mitteoptimaalse(d) investeerimisolukorra(d); selgitada ja põhjendada investeerimisvajadusi antud valdkonnas turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021–2027.

Eelhindamist teostab SA Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös Ernst & Young Baltic ASiga.