Analüüs annab ülevaate “protsent tulumaksust” süsteemi rakendamisest Ungaris, Slovakkias, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Tsehhis, millega tuludeklareerijad saavad suunata 1-2% tulumaksust valitud organisatsioonile. Lisaks analüüsiti annetamise ja heategevuse olukorda Eestis, prognoositi selle võimalikke arenguid, analüüsiti erinevate tulumaksu suunamise viiside mõjusid ja pakuti Eestile välja 2 võimalikku mudelit.

Joonis: Annetajate osakaal aastate lõikes tuludeklaratsiooni üksi esitajate kohta.

annetajad

Analüüsist nähtub, et tulumaksuosa suunamise süsteemi rakendanud riigid on teinud seda erinevatel eesmärkidel:

  • et suurendada vabaühendustele minevaid rahalisi vahendeid;
  • et tugevdada heategevuse ja heategevat mõtteviisi ;
  • et tugevdada vabaühenduste suhteid oma sihtgruppide ja avalikkusega;
  • et detsentraliseerida ja depolitiseerida rahajagamist;
  • et tõsta avaliku raha kasutamise efektiivsust;
  • et suurendada kodanike osalust riigi juhtimisel, andes neile võimaluse vahetult otsustada osa maksuraha kasutamise üle.

Kõige selgemat mõju on protsendisüsteem avaldanud ühenduste tugevnemisele: protsendisüsteem on sundinud ühendusi tegutsema kaasavamalt, läbipaistvamalt, mõtlema läbi oma tegevusi ja nende tulemuslikkust, tugevdama selleks oma võimekust, kompetentse ning meeskondi. Riikides, kus heategevuskultuur on vähem arenenud, puudus varem ühenduste jaoks rahaline ajend sellisteks tegevusteks ja suhete loomiseks. Tulemusena on avalikkus ühenduste tegevusest märgatavalt teadlikum.

„Vaadeldud riikides on protsendisüsteemi kehtimise ajal heategevus edenenud.” – Kristina Mänd

Väljapakutavad Eesti mudelid:

I MUDEL – Arendab suunamise võimaluse kõrval eraisikute annetamist ja heategevust ning püüab leida tasakaalu piirkondade ning väikeste-suurte organisatsioonide toetamise vahel.

II MUDEL – Arendab eraisikute heategevust ja kodanikuühiskonda laiemalt.