Rahvastiku vananemine ja vajadus reageerida muutuvatele majandustingimustele on toonud enamikes Euroopa riikides kaasa täiskasvanud elanikkonnale suunatud elukestva õppe meetmete ja hariduspoliitika rolli kasvu. Kuni 2007. aastani ei olnud enamik täiskasvanutele suunatud tööalastest kursustest ja ümberõppeprogrammidest õppijatele tasuta, välja arvatud töötutele ja mõnedele töötajate rühmadele (nt õpetajad, riigiametnikud) mõeldud kursused. Peale seda õppimisvõimalused tööalastel koolitustel laienesid oluliselt tänu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) abile. Nii viidi ka Eestis ajavahemikul 2009-2014 täiskasvanuhariduse ja -koolituse poliitika raames ellu programm „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused”, mille eesmärk oli hõlbustada täiskasvanud elanike laialdasemat osalust elukestvas õppes ja suurendada täiskasvanute tööalast konkurentsivõimet kõigis Eesti piirkondades, toetades kutseõppe¬asutuste ja rakenduskõrgkoolide kutsekoolituse programme. Programmi elluviimise ajal osales koolituskursustel üle 41 000 inimese.

Projekti eesmärgid

Praxise ja partnerite poolt teostatud projekti üldine eesmärk oli edendada võrdlusrühmapõhist hindamist Euroopa Sotsiaalfondi projektide puhul Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valdkonnas. Projekti kitsamad ülesanded olid järgmised:

  • pakkuda tõendusmaterjali Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” kohta, mida HTM ellu viis;
  • tõsta HTMi suutlikkust tõhusalt läbi viia mõju hindamisi arendades selleks vajalikku andmevajaduse kirjeldust ning andmekogumissüsteemi;
  • tõsta teadlikkust võrdlusrühmapõhisest hindamisest üldiste ja spetsiifiliste kursuste abil.

Projekti väljundid

  1. Projekti tulemusena valmis andmebaas, mis sisaldab täiskasvanute tööalasel koolitusel osalenute andmeid ja PIAACi küsitlusuuringust võrdlusrühma andmeid. See võimaldas projekti partneritel (Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium) teada saada, mis  andmeid vajatakse mõju hindamiseks, kuidas neid võiks koguda ja käsitleda, et see oleks kooskõlas EL-i andmekaitse reeglitega.
  2. Projekti raames uuriti, milliseid andmeid on vaja Euroopa Sotsiaalfondi projektide monitooringuks ja hindamiseks perioodil 2014-2020. Projekti üks pikaajalisi mõjusid ongi see, et andmed Euroopa Sotsiaalfondis osalejate kohta korjatakse tulevikus keskselt ühte andmebaasi selles valdkonnas kõige kompetentsema institutsiooni juures (Statistikaamet).
  3. Projekti käigus saadud kogemuse põhjal viidi läbi mõju hindamise meetodeid tutvustav lühikursus (12 akadeemilist tundi) ning süvakursus-praktikum (30 akadeemilist tundi) mõju hindamise kvantitatiivsetest meetoditest. Lühikursus oli mõeldud eelkõige mõju hindamiste tellijatele ja poliitikakujundajatele ning seda pakuti kahel korral ühtekokku 58 osalejale.  Süvakursus-praktikum oli mõeldud ennekõike analüütikutele, kelle ülesandeks oli hinnata poliitikameetmete mõju ning sellel osalemiseks on vajalikud eelteadmised statistilisest ja ökonomeetrilisest analüüsist. Süvakursus-praktikumil osales 20 ametnikku.
  4. Lisaks valmis ka hindamisaruanne täiskasvanud tööalase koolituse mõju kohta.

Mõjuanalüüsi tulemusena selgus, et täiskasvanute tööalasel koolitusel oli edaspidistele tööhõivega seotud tunnustele väike positiivne mõju, ent tulemused sõltuvad sellest, millist võrdlusrühma ja sobitamismeetodit kasutada. Hinnatud mõju keskmisele palgale on ligikaudu 30-40 eurot kuus üks või kaks aastat peale koolitust, mis vastab ligi 5-6%lisele palgatõusule võrreldes koolituseelse palgaga; mõjud on suuremad nende jaoks, kes koolitusele minnes töötasid. Need tulemused on kooskõlas osalejate seas tehtud varasemate küsitlusuuringutega, mis näitasid, et töötute jaoks on koolituse mõju puuduv, sest koolitused olid liiga lühikesed, et olla kasulikud töötutele. Tulemused samuti näitavad, et koolituse mõju hilisemale töötamise tõenäosusele oli suurem inimeste seas, kellel oli madalam haridus (kuni põhiharidus), kes olid nooremad (vanuses 20–29) või eakamad (50 või vanemad). Koolituse mõju oli väiksem kõrgharidusega inimeste jaoks. Analüüs ei näidanud mingeid erisusi soo ega peamise keele järgi.

 

IMPEV logod

Vaata ka