Miks seda tehti?
Algatuse eesmärk on muuta valimiskampaania kajastamist sisulisemaks, et valijad oskaksid populismi paremini ära tunda ja et ajakirjanikel oleks lihtsam valimiskampaaniat üldsuse jaoks mõtestada.

Eestvedajate eesmärk pole ühegi konkreetset erakonna, kandidaadi või maailmavaate sildistamine, vaid seista vastu populismi levikule kampaanias. Kaugem siht on populismi probleemina ühiskonnas teadvustada ja juhtida avalikkuse ning erakondade tähelepanu populismi kasutamisega seotud probleemidele ning tagajärgedele. Edetabel moodustus 112 arvamusliidi hinnangu baasil.

tabel

Kuidas tehti?
Algatuse käigus hinnati populismi esinemist Riigikogusse kandideerivate erakondade valimisprogrammides. Valimisplatvormide kontentanalüüsi käigus sõeluti ligi 20 eksperdi osalusel välja erinevat tüüpi populistlikke lubadusi. Töötati läbi 250 lehekülge valimisplatvormide teksti, millest tuvastati valideerimise järel 35 populistlikku lubadust ja loosungit. Nende populistlikkust paluti ekspertidel ja arvamusliidritel hinnata skaalal 0-7, kus 7 väljendas kõige suuremat populismi. Hindajatele ei kuvatud erakondade nimesid. Oma hinnangu andsid 112 arvamusliidrit ja erinevate elualade eksperti. Nende hinnangute baasil ongi koostatud populistlike väidete edetabel.

Mis on populism?
Lähtusime mõistest, et populistlik on lubadus, mis rahva tahtele viidates või rahva nimel rääkides eirab olemasolevat poliitilist-majanduslikku süsteemi, väärtusi ja võimalusi. Samuti võib populistlikuks pidada retoorikat, mis rõhutab ühiskondlikku konflikti, püüdes näidata inimesi ühtse grupina („meie“) ja vastandades neid nn anti-grupile („nemad“).
Populism ei seostu mingi kindla poliitilise ideoloogiaga. Populistid ja populistlikud lubadused võivad olla nii kui vasak- kui parempoolsed, nii liberaalsed kui konservatiivsed, samuti tsentristlikud.

Populism võib avalduda mitmel moel, näiteks:
• majanduslik populism – ilmselgelt ebarealistlikud rahalised lubadused;
• ülelihtsustatud lubadused, väga lihtsate lahenduste pakkumine keerulistele poliitilistele probleemidele;
• „voorusliku rahva“ ja „kurja võimu“ vastandamine;
• emotsionaalsed üleskutsed ja loosungid, mille sisu jääb ebaselgeks;
• kriisinarratiivi rõhutamine: populistlik retoorika põhineb tihti eeldusel, et ühiskonnas/poliitilises süsteemis on kriis ning vaja on kiireid muudatusi.

Kes tegid?
Juhtrühm
o Annika Uudelepp, mõttekoja Praxis juht, M.A. riigiteadustes (TLÜ), poliitika- ja riigiteaduste doktorant. Algatuse käivitaja ja eestvedaja.
o Erkki Karo, PhD, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse Instituudi teadur.
o Andres Reiljan, võrdleva poliitika magister (TÜ); Valijakompass 2015 kodeerimismeeskonna juht.
o Anna Karolin, riigiteaduste B.A. (TÜ). Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert, valimiste valvur ja rahvusvaheliselt tunnustatud väitleja Eesti Väitlusseltsis.
o Kajar Kase, ajakirjandus B.A. (TÜ), Eesti Väitlusseltsi nõukogu liige, 15-aastase kogemusega väitluskohtunik, ETV saate Ringvaade vastutav toimetaja;
o Aro Velmet, ajaloo doktorant (NYU); M.A ajalugu (NYU), École Normale Supérieure’i Remarque’i Instituudi külalisteadur.

Vaata ka

Täpne metoodika kirjeldus ja hindajate ülevaade siin!