Praxis analüüsib poliitika kujundamist ning annab ülevaate 2011. aastal valitsusliidu tegevuskavast. Võrreldaks programme lubadustega, millega 2007. aastal parlamenti kandideeriti. Konkreetne eesmärk: et valimisdebatt  valimiste eel oleks võimalikult sisukas ning laiem eesmärk: võidelda populismiga ja harida valijaskonda, et valija muutuks targemaks

Analüüsiti järgmisi teemasid: hariduspoliitika, majanduspoliitika, valitsemine ja kodanikuühiskond ning sotsiaalvaldkond.

Uue tegevussuunana on valitsusel kavas anda osa riigi ülesandeid üle omavalitsustele, kodanikeühendustele ja eraettevõtetele.

Valdkondade kaupa tehti 2011. aastal põhijäreldused:

• Hariduses tugineti paljuski eelnevalt tehtule või selle jätkamisele. Kavandatud tegevused olid valdavalt plaanitud olemasolevate strateegiate raames.
• Ettevõtluse valdkonnas suuri üllatusi ei olnud. Ettevõtluskeskkonna arendamise prioriteetidena võis esile tuua ettevõtlusaktiivsuse tõstmist, ekspordi ja välisinvesteeringute soodustamist.
• Maksupoliitikas jätkati üldiselt valitsuse poolt senist poliitikat: tasapisi vähendatakse tööjõu maksukoormust ja suurendatakse tarbimise maksukoormust, eelarve hoitakse tasakaalus ning maksusüsteem lihtsana. Peamised uued punktid tegevusprogrammis olid sotsiaalmaksulae kehtestamine, töötuskindlustusmakse vähendamine ning tööga seotud tasemekoolituste erisoodustusmaksust vabastamine.
• Perepoliitika peamine eesmärk oli jätkuvalt Eesti rahva kasv ning samas ka väljarände vähendamine, eelkõige seoses peresõbraliku ühiskonna loomisega. Selle aja nelja aasta perepoliitika lubaduste suund oli muuta peretoetused vajadusepõhisemaks.
• Tervishoiu valdkonnas reformiplaanide puudumisel jätkus üldjoontes sama tervishoiupoliitika. Plaanitud tegevused olid suunatud peamiselt elanike tervisekäitumise mõjutamisele ja täiendavate rahastamisvõimaluste loomisele isikutele või tööandjatele.
• Tööpoliitika käsitlemises oli uudse lähenemisena sisse toodud turvalise paindlikkuse mõiste, viidates teatud terviku nägemisele erinevate poliitikavaldkondade seas, sh aktiivne tööpoliitika, elukestev õpe, sotsiaalkaitse ja paindlik tööseadusandlus.
• Riigivalitsemisel lubati tuua avalikud teenused inimesele lähemale nii e-kanalite kaudu kui riigi ülesandeid kohalikele omavalitsustele ja kodanikeühendustele üle andes. Raha püüti kokku hoida ka avaliku teenistuse korrastamise ja bürokraatia vähendamise kaudu.
• Kodanikuühiskonna teemal jätkus seis, kus kodanikeühenduste osalust riigiasjades on esile toodud üldise väärtusena, kuid praktilist tegevust selles suunas nappis.

Pärast Riigikogu uue koosseisu ja uue valitsuskabineti töölehakkamist vaatleb Praxis poliitikakujundamist edasi. Võrdleme valitsuse tegevuskava ja uusi eelnõusid esialgsete lubadustega.

Vaata ka

Varasemad analüüsid

Perepoliitika

Vanemahüvitiste kasutamine 2004-2007

Peretoetuste mõju pereplaneerimisele ja riigieelarvele 2003

Tööhõive

Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis 2010

Sotsiaalkaitsesüsteemi roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis 2010