Uuringus analüüsiti kolme erineva põlevkivitööstuse arengustsenaariumi mõju Ida-Viru maakonna rahvastiku ja tööturu arengutele aastani 2030. Arengustsenaariumite mõju analüüsimisel tugineti Eesti Energia, Viru Keemia Grupi ja Kiviõli Keemiatööstuse andmetele. Hinnati kolme stsenaariumit: “Kiire väljasuremine”, “Pikaajaline hääbumine” ja “Jätkusuutlik” stsenaarium. Mõju hindamisel võrreldi ühe stsenaariumi sees toimuvaid muutusi baasaasta ehk 2013. aasta olukorraga.
Kolm stsenaariumi erinesid põlevkivitööstuse kestuse ja tootmise mahukuse poolest. Ettevõtted prognoosisid tootmismahtude muutust ja sellega seotud tootmisvõimsuste kokkutõmbumist või investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse vastavalt arengustsenaariumi eeldustele. Nende muutuste baasilt andsid ettevõtted hinnangud iga stsenaariumiga kaasnevatele tööjõu muutustele aastani 2030. Arengustsenaariumide realiseerumine sõltub süsinikdioksiidi kvootide ja nafta maailmaturu hindadest ning keskkonnatasudele kehtestatud määradest, viimased võivad kujuneda nö päästikuks ettevõtete investeerimisotsuste realiseerimisel.
“Jätkusuutliku” stsenaariumi kohaselt võimaldavad keskkonnaalased piirangud ja riiklik maksukoormus ning turutingimused ettevõtjatel jätkata senist tegevust koos väärtusahela pikendamisse tehtavate investeeringutega. Eestisse rajatakse vähemalt üks kütuse rafineerimistehas ning toodetav põlevkiviõli töödeldakse peamiselt diiselkütuseks. Realiseeritakse Eesti Energia planeeritud strateegiamuutus, st etapiviisiliselt minnakse otsepõletamise teel elektritootmiselt üle õli ja elektri koostootmisele. Strateegiline muutus realiseeritakse aastaks 2030. “Pikaajalise hääbumise” stsenaariumi korral olemasolevaid kasumlikke tootmisvahendeid opereeritakse veel mõnda aega, kuid kahjumlikud suletakse järk-järgult. “Kiire väljasuremise” stsenaariumi kohaselt hiljemalt 2024. aastaks tööstusharu ei tasu enam majanduslikult ära ning ettevõtted suletakse.
Stsenaariumide mõju tööturule, rahvastikule ja kohalike omavalitsuste eelarvetele
Stsenaariumide analüüs näitas, et põlevkivitööstuse muutuste mõjud läbi tööturu on tugevamad ja mõjutavad kõiki Ida-Viru piirkonna suuremaid linnasid. Linnadesse on aga koondunud 80% piirkonna rahvastikust. Põlevkivitööstuse arengud mõjutavad kogu Eesti tööturgu laiemalt läbi otsese, kaudse ja kaasneva tööhõive muutuse.
„Kiire väljasuremise“ ja „Pikaajalise hääbumise“ stsenaariumide realiseerumisel võib kujuneda olukord, kus keskkonnatasu määrade liiga agressiivne tõus pärsib investeerimisotsuseid ja seeläbi pidurdub sektori areng, mis omakorda põhjustab tugevaid järelmõjusid tööturule. Keskkonnatasude määrade kasvust ei saa osa kohalikud omavalitsused, seega nende tulubaas selles osas ei muutu. Tööturu negatiivsetest mõjudest tulenevalt füüsilise isiku tulumaksu tulud aga kahanevad ning tööturu probleemide tõttu kasvab ka piirkondade sotsiaalne koormus. Seetõttu võib tekkida olukord, kus riigieelarve tulud küll kasvavad, kuid mõjutatud piirkondade tulud vähenevad ja sotsiaaltoetuste kulud kasvavad. Selliste kuhjuvate probleemidega aga ei pruugi kohalikud omavalitsused toime tulla. „Jätkusuutliku“ stsenaariumil on kohalikule piirkonnale ja tööturule positiivne mõju. Tänu investeeringutele kasvavad tootmismahud ja lisanduvad uued töökohad seda nii põlevkivi kaevandamisel kui ka tööstuses. Mõningal määral kasvavad ka KOVide tulud kuna põlevkivi kaevandamismahud kasvavad, samas need ei ületa siiski 20 miljonit tonni.
Joonis: Ida-Viru maakonna KOV-idele põlevkivitööstusest laekuv füüsilise isiku tulumaks ja põlevkivi kaevandamise ressursitasu kolme stsenaariumi võrdluses
Kõigi kolme stsenaariumide korral jaotuvad keskkonnatasud ebaühtlaselt Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste lõikes. Lisaks on lahtine ka eelseisvatel aastatel reeglistiku kujunemine, kuidas keskkonnatasudest laekuvad tulud jaotuvad riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel.