Mingil viisil puudutab põlevkivi kaevandamine pea igat Ida- ja Lääne-Virumaa elanikku. Kas otseselt põlevkivi töötlemisega seotud ettevõttes töötades või siis kaudselt, põlevkivi kaevandamise tulemusel äratundmatuseni muutunud maastikuga kõrvuti elades. Antud uuringus üritatakse selgusele jõuda, milline on põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud sotsiaalmajanduslik mõju Ida- ja Lääne-Virumaa inimestele ja kuidas kaevandamine mõjutab piirkonna arengut.

„Põlevkivitööstuse ja kaevandamise puhul on tähelepanu keskmes keskkonnale kaasnev kahju. Sotsiaal-majanduslik mõju puudutab aga tavaliselt iga inimest otseselt ja seetõttu on huvi sellise mõju vastu suur. Siinne uuring pakubki võimaluse hinnata põlevkivitööstuse keskkonnamõju just sotsiaal-majanduslikust vaatenurgast.“ – Katrin Pihor

Uuringus leiti, et Ida-Virumaa demograafilisi protsesse iseloomustab keskmiselt kiirem rahvastiku kahanemine, vanemaealiste inimeste suur arv, noorte keskmisest väiksem osatähtsus rahvastikus ja Eesti madalaim sündimuskordaja. Piirkonnale on iseloomulik suur rändesaldo, mis kajastub ka põlevkivitööstuse hõives, kus töötajad pärinevad pigem mõjupiirkonna suurematest linnadest.

Piirkonnas on pikka aega püsinud väga suur töötus, mis ületab Eesti keskmist kaks-kolm korda. Selles kontekstis on põlevkivitööstusel väga oluline roll ennekõike piirkonna linnade elanike tööandjana, näiteks noortele spetsialistidele töökohtade pakkumisel, mis võiks aidata kaasa noorte väljarände pidurdumisele.

Tööturu, sissetulekute ja ettevõtluse koha pealt leiti, et piirkonna keskmise palga kasv on kiirem kui Eestis tervikuna ning põlevkivisektori töötajate palk kõrgem kui piirkonna keskmine. Seda iseloomustab ka töösuhte stabiilsus sektoris. Ettevõtluse seisukohast on oluline mõjutegur alternatiivsele maakasutusele seatud piirangud.

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise oluliseks teguriks peetakse keskkonnamuutusi, mis avaldavad mõju inimese tervisele. Siiski ei kajasta Ida-Virumaa üldised tervisenäitajad märkimisväärseid erinevusi Eesti keskmisest, mistõttu ei saa väita, nagu esineks Ida-Virumaal üht või teist tüüpi haigusjuhtumeid rohkem.

Tuginedes uuringus ilmsikstulnud tõsiasjadele, anti uuringus järgmised soovitused:

• Põlevkiviettevõtete hõivet mõjutavatest otsustest tuleb enam pöörata tähelepanu võimalikule mõjule tööhõivele ja sissetulekutele.
• Pöörata tähelepanu Ida-Virumaa atraktiivse elukeskkonna arendamisele.
• Suurendada Ida-Virumaale tagasisuunatavate keskkonnatasude osakaalu.
• Teavitada inimesi rohkem põlevkiviettevõtete tegevusest keskkonnakahjude leevendamisel.
• Teostada täiendavaid põlevkivi tervisemõjude uuringuid.
• Koostöös kohalike omavalitsustega määratleda riigi poolt aktiivse põlevkivivaru territooriumid, kus nähtakse ette potentsiaalne kaevandustegevus lähima 30-50 aasta jooksul.