Helsingi-Tallinn ja Öresundi regioon on olulised piiriülesed regioonid, mis panustavad Läänemere regiooni majandusarengu edendamisse. Nad on olulised ka regioonide enda arengu seisukohalt, kuna kohaliku infrastruktuuri arendamisse tehtud investeeringud avavad uusi võimalusi kohalikule ettevõtlusele kas läbi piiriüleste tegevuste või uutele turgudele jõudmise kaudu. Öresundi regiooni peamine erinevus Helsingi-Tallinn regioonist seisneb püsiühenduse olemasolus, mis Helsingi-Tallinna regioonis puudub. Öresundi kogemus on näidanud, et tugevate piiriüleste transpordisüsteemide arendamiseks on esmajoones oluline kõva infrastruktuuri väljaarendamine ja alles seejärel on võimalik erinevate tegevustega aidata kaasa tehtud investeeringutest saadava majandusliku tulu teenimisele. Nagu üks Öresundi regiooni huvigrupi esindaja intervjuu käigus kommenteeris, kui temalt küsiti mida Helsingi-Tallinn regioonis peaks tegema, et luua tugev piiriülene transpordiplaneerimise süsteem:
“Tuleb ehitada sild kahe linna vahele … siis pole muud võimalust, kui uurida välja, kuidas luua tugevat piiriülest transpordiplaneerimise süsteemi.” – Öresundi regiooni intervjueeritav
Helsingi-Tallinn transpordikoridori rajamine on olnud esiplaanil juba mitmeid aastaid. Käesolev uuring annab ülevaate Helsingi-Tallinn ja Öresundi regiooni transpordi arengu planeerimise valitsemise mehhanismidest ja hinnangu nende mehhanismide tulemuslikkusele. Uuringu tulemuste põhjal võib välja tuua järgmised hinnangud Helsingi-Tallinn regiooni transpordi arengu planeerimise korraldamise kohta:
- koostöö erinevate osapoolte vahel on olnud ebastabiilne ja selle arendamine on sõltunud rahvusvahelisest Euroopa välisrahastusest. Kohalik rahastus koostöö arendamiseks on olnud vähene ja mitte eriti jätkusuutlik;
- projektipõhisest koostööst püsivama koostöö suunas liikumise suhtes on erinevad huvigrupid erinevatel seisukohtadel. Ühelt poolt tunnetavad mitmed Eesti osapooled soomlaste soovimatust konstruktiivsete koostöövormide arendamisel. Teiselt poolt jääb kohalike huvide arendamine väljapoole kohalikke poliitikakujundajaid huvitavaid teemaderinge;
- planeerimisalane kultuur kahes riigis on erinev. Eestis kulub otsuste vastuvõtmiseks vähem aega ja selleks ei korraldata tavaliselt laiaulatuslike debatte. Soomes võtavad planeerimis-protsessid väga palju aega, sisaldades mitmeid konsultatsiooni etappe;
- ka Eesti ja Soome osapoolte finantsvõimekus on erinev, eriti rahvuslikul tasandil. Näiteks Helsingi linnal on oluliselt suurem otsustusõigus transpordi planeerimist puudutavatel teemadel kui Tallinna linnal. Soomes kuuluvad sadamad linnale, kus sadam asub. Eestis kuuluvad sadamad riigile. Soomes on kohalikud omavalitsused eraldiseisvad institutsioonid, Eestis sõltuvad aga riigi rahastusest. Erinevad õigused finantsalaste otsuste vastuvõtmisel on sageli saanud takistuseks koostöö arendamisel;
- kõige olulisem probleem kahe regiooni vahelise transpordi arengu planeerimisel on selge visiooni puudumine regiooni arengu kohta. Ehkki mitmed tegevused on kajastatud justkui erinevates planeeringu dokumentides, on ebaselge, kelle vastutuses on dialoogi arendamine, koostööplatvormide väljatöötamine, kitsaskohtade määratlemine ja neile lahenduste otsimine.
Uuringu tulemused näitavad, et erinevate osapoolte poolt tunnetatakse selget vajadust keskse ja püsiva koordineerimise järele, kus oleks võimalik algatada laiemaid diskussioone ja suurendada huvigruppide vahelist usaldust korduvate tegevuste ja ühiste koostööplatvormide kaudu.