Nii tööjõu kui ka sisendmaterjalide pidev hinnakasv sunnib tööstusettevõtteid järjest enam investeerima tootmise ressursitõhususse. Keskkonnaministeerium töötab välja meedet, et rahastada viies tööstussektoris investeeringud, millega kaasneb ressursisääst. Nendeks sektoriteks on:
- Mäetööstus;
- Toiduainetööstus;
- Puidutööstus;
- Paberi-ja tselluloositööstus;
- Mineraalsete materjalide töötlemine.
Meetme „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ eesmärk on rahastada investeeringuid, mille tulemusena vähendatakse töötlevas tööstuses ühe toodangu ühiku kohta kuluva ressursi kogust ja suurendatakse Eesti töötleva tööstuse ressursitootlikkust. Eesmärgi täitmiseks planeeritakse teha meetme abil ettevõtetele kättesaadavaks parim võimalik tehnika keskkonna- ja ressursitõhususe parandamiseks ning edendada loodusressursside kasutust vähendavate tehnoloogia- ja tootmismeetodite kasutamist. Seejuures on kõnealune ressurss seotud otseselt tootmisprotsessiga, mis on tootmise sisendiks olev materjal, tooraine, energia ja vesi, kuid ka tootmisjäägid ja -jäätmed. Tegevuse planeeritav eelarve on 109 485 200 € ning eeldatav lõppkasusaajate arv 300 ettevõtet.
Üldiselt plaanivad energia- ja ressursitõhususe investeeringuid teostada majanduslikult stabiilsed ja elujõulised ettevõtted, kellel on tootmisega seotud investeeringud vajalikul tasemel tehtud. Selliste ettevõtete rahavood on stabiilsed ja krediidivõimekus hea, mistõttu ei koge nad laenukapitali kaasamisel ka turutõrkeid. Majanduslikult nõrgemad ettevõtted (tihtipeale mikroettevõtted), kellel on ebastabiilsed rahavood, piiratud omavahendid ja madal krediidivõimekus, keskenduvad tootmisega seotud investeeringutele, mis on kõrgema tootlikkusega ja aitavad neil kasvada. Sellised ettevõtted kogeksid küll investeeringute teostamisel turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, kuid nende jaoks pole energia- ja ressursitõhususe investeeringud prioriteediks.
Analüüsitud viies prioriteetses sektoris ei tuvastatud eelhindamise läbiviimise tulemusel turutõrkeid ega mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, mis piiraks ettevõtetel energia- ja ressursitõhususe investeeringute teostamiseks vajaliku kapitali kättesaadavust finantsturult. Nimelt on kommertspankade laenukapitali kättesaadavus hea ka energia- ja ressursitõhususe investeeringute osas ning pankade poolt pakutavad tingimused on ettevõtetele soodsad (madal intress, paindlik maksegraafik).
Vaatamata sellele, et prioriteetsete sektorite ettevõtted ei koge investeeringuteks vajaliku laenukapitali kaasamisel turutõrkeid ega mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, takistab nende energia- ja ressursitõhususe investeeringute tegemist madal kasumlikkus (üldjuhul investeeringute tulemusel ainult 5–10% kulude kokkuhoid), pikk tasuvusaeg ning mõningal juhul ka omavahendite puudus.
Töö tulemusena leiti, et riiklik sekkumine on põhjendatud ja vajalik, sest vastasel juhul jääksid ettevõtete energia- ja ressursitõhususe investeeringud teostamata. Tulenevalt investeeringuid takistavate tegurite olemusest on asjakohane rakendada tagastamatut toetust, sest finantsinstrumendid ei aitaks tuvastatud energia- ja ressursitõhususe investeeringute takistusi ületada (st ei lühenda tasuvusaega ega suurenda omafinantseeringu võimekust).
Samuti tuvastati eelhindamise välisriikide praktikate analüüsi tulemusel, et ainult üksikud Euroopa riigid on rakendanud ettevõtete energia- ja ressursitõhususe investeeringute toetamiseks tagasimakstavaid rahastamisvahendeid (nt Soome, Saksamaa) ning enamjaolt toetatakse ettevõtteid selles valdkonnas siiski tagastamatu toetusega. Välisriikide rakendusasutuste esindajatega läbiviidud intervjuude käigus ilmnes, et üldiselt on ettevõtete nõudlus finantsinstrumentidele energia- ja ressursitõhususe valdkonnas äärmiselt piiratud ning lõppkasusaajate arv on olnud väga väike.
Ernst & Young Baltic AS koostöös SA-ga Poliitikauuringute Keskus Praxis viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite ehk finantsinstrumentide eelhindamise, mille eesmärgiks oli meetme raames kavandatavate instrumentide rakendamistingimuste analüüsi läbiviimine investeerimisstrateegia ettepaneku koostamiseks.