Uuringus analüüsitakse riiklike peretoetuste, toimetulekutoetuse, vajaduspõhise peretoetuse, laste eest saadava täiendava tulumaksuvabastuse, vanemahüvitise ja lasteaia kohatasu mõju. Analüüsis kasutatakse mikrosimulatsioonimudelit EUROMOD ja Eesti Sotsiaaluuringu 2011 andmeid, mida on ajakohastatud muutustega tööturul ja sissetulekutes aastatel 2010-2015. Uuringus simuleeritakse lastega leibkondade absoluutse ja suhtelise vaesuse näitajad, kulud riigieelarvele ja töötamise stiimulid tegelike ja hüpoteetiliste poliitikameetmete korral 2015. aasta seisuga. Uuringu lõppraportis on esitatud detailsed arvulised tulemused 40 erineva stsenaariumi jaoks, mille puhul viidi läbi võrdlevanalüüs.
Poliitikameetmete sihipärasust lastega perede vaesuse vähendamisel ning vastavate poliitikaeesmärkide täitmisel raskendab erinevate sissetulekupiiride ja arvutusmeetodite samaaegne kasutamine: elatusmiinimum kui absoluutne vaesuspiir, toimetulekupiir, suhtelise vaesusriski piir ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise piir.
“Analüüsist nähtub, et vaadeldud meetmetest vähendab kõige kuluefektiivsemalt laste absoluutse vaesuse riski toimetulekutoetuse valemis laste kaalu suurendamine, millega kaasnevatest täiendavatest kuludest ligi 90% jõuab allpool absoluutset vaesuspiiri elavate lasteni.” – Andres Võrk
Ka toimetulekupiiri lihtne tõstmine või vajaduspõhise peretoetuse suurendamine ei jää efektiivsuses palju maha. Vajaduspõhise toetuse saamiseks saajate ringi laiendamine sissetulekupiiri tõstmise kaudu ei ole aga absoluutse vaesusriski vähendamisel nii kuluefektiivne.
Osakaal toetustest (%), mis läheb absoluutses vaesuses olevate lastega perede sissetuleku suurendamiseks, 2015 prognoos
Teisest küljest, mida suuremad on erinevad vajaduspõhised toetused, seda väiksemad on töötamise stiimulid madalapalgaliste jaoks, eriti võrreldes universaalsete toetuste, nt lapsetoetuse tõstmisega. Vajaduspõhise peretoetuse suurendamine vähendab töötamise stiimuleid enam kui toimetulekutoetuse skeemi kaudu perede toetamine, sest töötasu suurendamist karistatakse vajaduspõhise peretoetuse praeguse valemiga enam kui toimetulekutoetuse puhul.
Eri meetmetel on veidi erinev mõju eri vanuses lastele. Lapsetoetuse tõus vähendab suhteliselt enam koolieelses eas laste absoluutse vaesuse määra, toimetulekupiiri tõstmisel on suurem mõju 7–12-aastaste laste vaesusele, üksikvanemaga laste toetuste tõstmine vähendab enim 13–17-aastaste laste vaesust.
Analüüsiti ka teenuste rahalist väärtust leibkondade jaoks ning simuleeriti lasteaia kohatasu tõusu ja mitteaktiivsete lapsevanemate tööle minemise mõju vaesusele. Simulatsioonid näitavad, et samavõrd oluline, kui on lasteaiakohtade kättesaadavus, on oluline, et lasteaiakoha maksumus leibkonna jaoks ei oleks kõrge võrreldes lastevanemate töötasuga. Analüüs näitab ka, et subsideeritud lasteaiateenuse rahaline koguväärtus on samaväärne rahaliste toetustega lastega peredele, moodustades ligi kolmandiku sissetulekust esimeses sissetulekukvintiilis olevate leibkondade jaoks.