Sotsiaalkaitsesüsteemi kujundamisel on oluline tagada turvaline paindlikkus ehk pakkuda inimeste piisavalt stiimuleid töötamiseks, samal ajal kindlustades piisav sotsiaalne kaitse. Käesolev uuring käsitleb Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi rolli turvalise pandlikkuse tagamisel, võttes vaatluse alla, kuivõrd hästi antud süsteem toetab turvalise pandlikkuse kontseptsiooni ja mida võiks paremaks muuta. Uuringu aruande esimene osa annab üldise ülevaate sotsiaalkaitse erinevatest ülesannetest ja kaasnevatest probleemidest ning tutvustab Euroopa Komisjoni indikaatoreid turvalisuse paindlikkuse mõõtmiseks. Selle alusel analüüsitakse teises osas Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi ja võrreldakse seda teiste Euroopa riikidega.
Uuringu käigus selgus, et Eesti sotsiaalkaitsesüsteemis on töötamise motivatsioon kõrge, kuna töötushüvitised on madalad ja lühikese kestusega, ent selle tulemusena on jällegi töötute seas väga kõrge vaesusrisk. Kõrgemad või kättesaadavamad toetused suurendavad töötuse kestust ja vähendavad hõivet, madalad või lühikesed töötushüvitised survestavad aga pensionisüsteemi ja soodustavad toimetulekutoetuste taotlemist. Seega on tööturu seisukohast otstarbekam, kui inimesed saaksid kõrgemat töötutoetust ning oleksid seeläbi kontaktis tööturuga ja ei langeks toimetulekutoetuste või pensioni saajate sekka.
“Eesti süsteemi probleemiks ongi eelkõige see, et saades suuremat töötushüvitis, ei ole inimestel mõtet järk-järguliselt tööle naasta, sest kaotatav hüvitis on suurem kui võit tööle minekust.” – Andres Võrk
Võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega olid Eestis aastani 2008 ühed madalaimad kulud nii aktiivsele kui passiivsele tööpoliitikale, sellest ajast alates on need aga kiiresti kasvanud peamiselt töötushüvitiste toel. Viimased on siiski suhteliselt madalad ja tööjõumaksud keskmised, mistõttu inimese rahaline võit Eestis tööle minnes on suur. See kehtib eriti täistööajaga töötamise puhul ja tööturule naasmise paindlikumaks muutmiseks tasuks kaaluda töötushüvitise pakkumist osaajaga töötamise ajal.
Tööpoliitika kulud Eestis (% SKPst)
Tööpoliitika kulud EL riikides 2008 (% SKPst)
Ebatraditsiooniliste töövormidega töötajate sotsiaalne turvalisus on Eestis samas Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Kehvemalt on kaetud endale tööd andvate inimeste ja töövõtulepingutega töötavate inimeste riskid. Aastal 2008 sai töötushüvitisi näiteks iga kuues töötada sooviv inimene, mis oli Euroopa Liidu riikide seas üks madalamaid tulemusi.
Üks peamisi turvalise paindlikkuse väljundindikaatoreid on töötute vaesusrisk. Eestis oli absoluutsesse vaesusesse langemise risk enne 2008. aastat väga suur, suhteline vaesusrisk aga üks Euroopa Liidu suurimaid. Seega võib väita, et töötus on Eestis olulisim vaesusrisk, millele ei ole kaasa aidanud ka madalad sotsiaaltoetused. Nii on jällegi oluline maksta pensionieelses eas inimestele pigem kauem töötushüvitist, kui riskida nende eemaldumisega tööturult.