Praxis koostas kommunikatsioonistrateegia Päästeala vabatahtliku tegevuse kohta aastateks 2012-2014. Strateegia tõstab teadlikkust vabatahtlikust tegevusest päästealal, keskendub väärtustele ja kasulikkusele ühiskonna arengus.

Kommunikatsioonistrateegia elluviimine peab toimuma vabaühenduste, ärisektori, avaliku sektori ja kodanikualgatuse tugistruktuuride koostöös. Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad kommunikatsioonistrateegia rakendajad, kellele on strateegias antud soovitusi ja suuniseid tegevuste rakendamiseks.

  • Siseministeerium, strateegia juhtorgan
  • Päästeamet ja piirkondlikud üksused
  • Eesti Priitahtlik Päästeliit jt ühenduste liidud
  • Päästeala ühendused ja vabatahtlikud
  • Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud
  • Kodanikuühiskonna tugistruktuurid, sh teised vabaühendused, katusorganisatsioonid
  • Ettevõtjad, nende katusorganisatsioonid ja erialaliidud
  • Teised avaliku sektori asutused, nt Politsei- ja Piirivalveamet

Joonisel: Päästeala vabatahtlike tegevuse jaotus

PÄÄSTEALA VABATAHTLIKE TEGEVUSE JAOTUS

Projekti eesmärkide saavutamised toob strateegia järgnevalt välja vajalikud kommunikatsioonitegevused, -viisid ja -kanalid.

Tunnussüsteemide korrastamise ja arendamine tuleks olemasolevatele aumärkidele, medalitele ja muule suurendada tunnustusürituste nähtavust kohaliku ja üleriigilise meedia kaasamisega. Tunnustamine oli see, mis innustas ja motiveeris inimesi vabatahtlikku tegevust alustama või jätkama ning annab vabatahtlikele ja neid kaasavatele kodanikuühendustele tagasisidet tegevuse olulisusest ühiskonnas.

Inimesed teavad, miks nad vabatahtlikuna tegutsevad ning kus ja kuidas nad seda teha saavad. Vabatahtlikuna tegutseda soovivate inimeste tõhusaks rakendamiseks oli esmatähtis pakkuda neile reaalseid võimalusi ehk üldinfo kõrval teavet nii pidevalt vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste kohta kui ka vahendada kodanikuühenduste konkreetseid vabatahtliku tegevuse kuulutusi. Suurem teavitustöö toetusvõimaluste kohta rahastajate ja fondide poolt tagaks ühenduste võimekuse ja kompetentsi suurendamise.

Iga-aastane Priitahtlike Pritsimeeste suvine foorum peaks olema ka laiemale avalikkusele suunatud, mis tugevdab ühtekuuluvustunnet ja pakub sisulisi arutelusid.

Koostöö tihendamiseks ja infovahetuseks on eelkõige vajalik luua päästevaldkonna vabaühenduste võrgustik, alustades asjakohase andmebaasi loomisega praeguste vabatahtlike kohta. Päästeliidu veebilehekülg vajaks täiendamist ja järjepidevat haldamist, kuna info peab olema kergesti leitav, samuti võiksid vabatahtlike ühendused saada sinna ise teateid edastada. Ettepanekuks on veel algatada regulaarse uudiskirja väljaandmine. Kaasamise ja motiveerimise soodustamiseks mõjuvad kokkusaamised, isiklik suhtlus, arutelud, õpikojad, äratuntav tunnusmärk jpm.

Täiskasvanutele lisaks on vajalik tegevusi suunata ka noortele erinevate koolitusprogrammide, õppekäikude ja noorsootööga tegelevate organisatsioonide vahendusel. Lisaks eelnimetatud tegevustele tuleks neid toetada päästeameti ja päästekeskuse, kohalike omavalitsuste ning muude tugistruktuuride kommunikatsioonikanalitest.

Vaata ka

Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon