Eesti konkurentsivõime tõstmiseks, kvalifitseeritud tööjõu kindlustamiseks ning Eesti elanike eneseteostuse võimaldamiseks nii tööturul kui ühiskonnas laiemalt on oluline haridussüsteem, mis tagab tööturu praegustele ja tuleviku arenguvajadustele vastavad oskused läbi tasemehariduse ning täiendkoolituste süsteemi. Selle saavutamiseks on vajalik koguda ja koondada informatsiooni tööjõu ja oskuste vajaduste kohta, mis on aluseks koolituse ja väljaõppe planeerimisel. Eestis on selle info koondamiseks loodud tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA.
Siiski, kvaliteetne ja sisukas teadmine tööjõu ja oskuste vajadusest (labour market intelligence) on vaid üks komponent edukast tööjõuvajaduse/oskuste juhtimisest (skills governance). Võrdselt oluline on tagada mehhanismid, mis toetavad tehtud järelduste rakendumise haridus- ja tööturupoliitikas.
Seega, käesoleva uuringu fookuses on see, kuivõrd on OSKA täitnud endale seatud rolli luua poliitikas rakendatavaid teadmisi oskuste ja tööjõuvajaduse kohta, millised mehhanismid selle rolli täitmist toetavad ning millised on takistused selle õnnestumiseks. Uuringuga luuakse tervik – analüüsitakse OSKA raames oskuste/tööjõuvajaduse juhtimist kui terviklikku süsteemi ning hinnatakse seda nii sisuliselt (soovituste rakendatavus, arusaadavus sidusrühmadele, praktilisus, ajakohasus jne) kui ka protsessina (sidusrühmade kaasatus tulemuste tõlgendamisse, tulemuste edastamise viisid, erinevate osapoolte roll ja vastutus tulemuste poliitikasse rakendamisel jne).
OSKA soovituste rakendamist analüüsitakse 2016. aastal avaldatud valdkondade aruannete näitel: arvestusala, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metalli- ja masinatööstus, metsandus ja puidutööstus, sotsiaaltöö. Süvitsi analüüsitakse soovituste rakendumist tasemehariduse ja täiend- ja ümberõppe mahtudes, tasemehariduse õppekavades ning karjääriinfo edastamisel.