Paremaks õigusloomeks on vaja õigusakti mõjude analüüsi, mis selgitab enne eelnõu kirjutamist välja probleemi ja lahendused ning küsib teemaga kokku puutuvatelt ministeeriumidelt, huvirühmadelt ja spetsialistidelt arvamust. Praxis osales Eesti, Läti ja Leedu poolse partnerina poliitikate mõjude hindamist arendavas projektis European Network for Better Regulation (Üle-euroopaline võrgustik paremaks õigusloomeks).

Joonis: Kas Eesti ministeeriumid jälgivad Euroopa Komisjoni põhimõtteid? Jah; Osaliselt jah teoorias; Ei. ENBR

Kokkuvõte Eesti jaoks:

  • üldiselt ainuke olemasolev statistika, mida kasutatakse eelnõude ettevalmistamiseks, ei ole ajakohane;
  • aastas on suutlikkus teha vaid mõned laiendatud mõjuhindamised;
  • ministeeriumite poolt tehtud analüüse ei võeta poliitikute poolt tõsiselt, sest nad näevad erakondlike vaateid;
  • usaldatud ja tsiteeritud on Praxis ning mõned teised poliitikauuringute keskused;
  • mõned uuringufirmad on ka proovinud kasutada õigusaktide mõjude analüüsi ehk ÕMAd (inglise k. regulatory impact analysis ehk RIA), kuid neil on puudu praktilisest poliitikaanalüüsi suunitlusest ja nende peamine motiiv ei ole olukorra parandamine, vaid on rahaline;
  • riigiametnikke koolitatakse, ministeeriumid on moodustanud analüüsiosakondi;
  • rohkem analüüse on lepingu alusel tehtud ministeeriumite poolt võrreldes 3 viimase aastaga.

„Selgitavad märkused eelnõudes ei sisalda alternatiivseid lahendusi ja mõju hindamine on peamiselt kirjutatud kui eesmärgi kirjeldus.” – Jon Ender

Järeldused parema õigusloome algatustest (inglise k. better regulation initiatives) Balti riikides:

  • ainult mõned ÕMAd on tehtud, kuid ei ole süsteemi ja poliitilist kohustust seda luua ega kasutada ÕMAd poliitikakujundamise protsessis;
  • suurem osa inimesi, kes on seotud poliitikakujundamise protsessiga, vajavad siiani seletust, miks on vaja ja kuidas kasutada ÕMAd;
  • ministeeriumites on vajadus stabiilsete juhtkondade ja personali järele.