Noorte keelekasutuses ei esine vanuse lõikes kuigi palju erinevusi, küll aga mõjutab õpilaste erinevat keelekasutust nende päritolu ja keeletaust. NPLD Noorteprojekt annab ülevaate sellest, milline on 12-19-aastaste noorte keel erinevates valdkondades.
Eesti taustaga õpilased suhtlevad oma sõpradega eesti keeles. Keskkonnas, kus eesti õpilastel on ka venelasest sõpru, kasutatakse peamiselt vene keelt. Keeletaustast sõltumata on sõprade seas üldlevinud slängi kasutamine.
Pereliikmetega suheldes kasutavad eesti taustaga õpilased eesti keelt ning vene taustaga õpilased vene keelt. Eri rahvusest vanematega noored räägivad kodus vaheldumisi vastavaid keeli.
Spordirühmade keelekasutust mõjutab liikmeskond. Paljudes Eesti piirkondades kasutatakse suure vene rahvusest treeningukaaslaste osakaalu korral inglise keelt juhul, kui eestlaste vene keele oskus on kehv. Võõrkeeli kasutatakse spordi valdkonnas ka televisiooniprogramme vaadates või internetti kasutades. Vestlus- ja suhtlusprogrammides kasutatakse segamini eesti, vene ja inglise keelt, kusjuures viimasega ollakse arvutiga töötades iseäranis harjunud.
Eesti taustaga noorte jaoks oleneb keelekasutus tööl klientide ja töökaaslaste keelekasutusest. Kui eestlaste vene keele oskus on napp, aitab hädast välja inglise keel. Kõrgelt hinnatakse ingliskeelset õpet, mis tagab ligipääsu suuremale hulgale võimalustele.
Õpilased ei taju, et eesti keele säilimine sõltub nende tegudest, ega ole teadlikud teguritest, mis võivad keele säilimist ohustada. Noorte teadlikkust nende aspektide suhtes oleks vaja tõsta. Lisaks on oluline laiendada arutelu keeleteemadel ja kaasata laiemalt avalikkust.
Uuringu tulemusena tehti ettepanek luua eesti keele kasutamise kampaaniad, millega saaks populariseerida korrektse eesti keele kasutamist. Vaja oleks tähelepanu pöörata ka korrektse eesti keele teadlikkuse tõstmisele erinevates organisatsioonides, lisaks võiks algatada üritusi, mis oleksid keskendunud eesti keelele.