Samaväärse töö eest meestele ja naistele erineva palga maksmine viitab mitte ainult diskrimineerimisele, vaid ka sellele, et naiste potentsiaali ei kasutata tööelus täielikult ära. Kõikides riikides teenivad naised meestest vähem, ent Eestis saavad naised meestega võrreldes koguni veerandi võrra vähem palka. Käesolev töö selgitab selles kontekstis,
- millised on soolise palgavahe teoreetilised põhjused,
- kuidas on palgaerinevus Eestis aja jooksul arenenud,
- kui suurt osa sellest selgitavad inimkapitali ja töö erinevused ning kui suurt osa ei saa selliste teguritega selgitada.
Naiste ja meeste inimkapitali ning töö erinevustest tingitud palgavahet nimetatakse põhjendatud palgavaheks, sest nende tegurite tõttu on naiste ja meeste tootlikkus erinev. Seda osa palgavahest, mida ei saa jälgitavate teguritega selgitada, nimetatakse põhjendamata palgaerinevuseks. Põhjendamata palgavahe taga on nii meeste ja naiste erinevad isikuomadused ja tööturukäitumine, mida ei saa andmete põhjal eristada, kui ka võimalik diskrimineerimine. Kuigi põhjendatud palgavahe tuleneb erinevustest tootlikkuses, võib see osaliselt tuleneda ka diskrimineerimisest, näiteks mõjutab juurdepääs tööalasele koolitusele tootlikkust.
Naiste ja meeste keskmine brutotunnipalk (krooni) ning naiste palga suhe meeste palka (%)
Käesoleva töö tulemused näitavad, et naiste palgad moodustasid Eestis perioodil 1998–2000 keskmiselt 72,7% meeste palkadest. Keskmine sugudevaheline palkade erinevus on Eestis iseseisvusaja jooksul vähenenud, kuid on siiski veidi suurem kui enamikus teistes Kesk- ja Ida-Euroopa ning ELi riikides. Palkade erinevuse vähenemise taga on eelkõige struktuursed muutused tööturul, mille tulemusena kasvasid need majandusharud, kus töötas enam naisi ja kus väärtustatakse kõrgemalt haridust.
Keskmisest suurem meeste ja naiste palgaerinevus oli muulaste ja eesti keelt mitte oskavate töötajate seas, samuti oli palgaerinevus suurem 30–40 aastaste seas.
“Palkade erinevusest ühte kolmandikku saab selgitada naiste ja meeste inimkapitali ning töökohtade erinemisega. Kahte kolmandikku sugudevahelisest palgaerinevusest ei saa nende teguritega põhjendada.”
Seega ei võimalda segregatsiooni vähenemine ja teiste meeste ja naiste jälgitavate erinevuste muutumine vähendada palgavahet väga suurel määral. Tähelepanu tuleks pöörata põhjendamata palgaerinevusele ja selle põhjustele.
Vaata ka
Soolisest palgalõhest 2013. aastal Statistikaameti kodulehel