Eesti parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogudes on 2019. aastal naisi umbes 30%. Selleks, et naised saavutaksid tähenduslikuma mõju ühiskondlike otsuste üle, peaks nende osakaal otsustuspositsioonides suurenema.

Mõttekoja Praxis rahvusvahelise projekti Nudging women to powereesmärk on suurendada eelkõige meedia ja poliitiliste erakondade, aga ka laiema avalikkuse teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse olulisusest ja naiste poliitikas osalemise võimalustest.

Selleks koostame põhjaliku ülevaate sellest, kuidas käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse teemat teaduskirjanduses ja Eesti meedias, samuti millised on naiste osalusvõimalusi puudutavad Eesti ja EL tasandi valimis- ja parteisüsteemi omapärad. 

 

“Kui me näeme, et ettevõtluses on naisi vähem, et naiste keskmine palk on madalam ja kõik see muu, siis on päris selge, et keskmiselt naiste võimalus majanduslikult panustada on kindlasti väiksem. Pluss siis sinna see prioriteetide seadmise küsimus, kas ta ütleb, et ma panustan oma raha sinna, kas ma võtan neid riske, et, jah, kindlasti tuleb sealt ka vahe sisse.”

Väljavõte Praxise intervjuust naispoliitikuga

 

Lisaks analüüsile töötame välja soovitused ja tööriistad, mis aitavad ajakirjanikel, poliitikutel ja poliitikakujundajatel naiste osakaalu poliitikas suurendada ning vähendada soostereotüüpe, mis takistavad naistel tipp-tasemel poliitikas osalemist. Loodame, et projekt aitab kaasa naiste julgemale ja senisest suuremale osalemisele poliitikas.  

 

„Et mina räägin töö asjus, ma võin kommenteerida eelnõusid, esindada oma erakonna seisukohti… minu jaoks on tõesti nagu üllatav see, kui küsitakse pere kohta või mis lapsed arvavad või et oi, miks teil täna selline kleit seljas on“

Väljavõte Praxise intervjuust naispoliitikuga

 

Konverents “Naised poliitikas: osalemisest tähendusliku esindatuseni”

 

Kui naisi on poliitikas vähe, ohustab see demokraatlikke väärtusi. Nii Liia Hänni kui Sofia Arkelsten rõhutasid, et naiste osalus poliitikas ei ole nö luksusteema, vaid põhimõtteline küsimus. Võrdne esindatus valitavates kogudes näitab, et naised ja mehed on võrdsed ja neil on samaväärsed võimalused ühiskonna asjades kaasa rääkida.

Konverentsi “Naised poliitikas: osalemisest tähendusliku esindatuseni” paneeldiskussioon. Foto: Annika Haas

Naiste osalus poliitikas on nii Euroopas kui ka Eestis kasvanud, kuid kasv ei ole järjepidev. Tampere Ülikooli soouuringute professor Johanna Kantola, kes on poliitika ja soo lõimumiskohti uurinud ligi 20 aastat, rõhutas, et naiste esindatus on kõikunud nii seoses majanduskriiside, konservatismi kui ka populismi tõusuga. Praegu on Sanna Marini juhitud Soome valitsuses naisi 63% ning ka parlamendis on ajalooliselt kõige kõrgem naiste esindatus (47%). Kuid veel 2015. aastal tegi hea valimistulemuse konservatiivne telg, millega kaasnes naiste tagasihoidlikum esindatus nii valitsuses kui ka parlamendis. Soome parlamendipoliitik Iiris Suomela rõhutas samuti, et kuigi meediaski palju tähelepanu pälvinud Sanna Marini valitsuse sooline tasakaal näeb piltidel hea välja, kogevad endiselt naised mitmeid takistusi. Näiteks tõi ta kohaliku poliitika tasandi, mis on võrdlemisi rohkem meeste poole kaldu, ent naiste poliitikasse sisenemisel on just kohaliku poliitika avatud uks kriitilise tähtsusega.

Naiste jõudmisel poliitikasse on oluline solidaarsus. Liia Hänni rõhutas Eesti taasiseseisvumisajale tagasi vaadates, et klaas on pooltäis – kui ülemnõukogu viimases koosseisus oli vaid 5 naist, siis oleme sealt edasi astunud pika sammu. Kuid naiste esindatuse kasv ei ole juhuslik. Naiste solidaarsus on olnud kõige olulisem tegur edu saavutamisel. Ka prof. Johanna Kantola tõi ühe Soome edu taustafaktorina välja kõiki parlamendierakondade naisühendusi koondava katusorganisatsiooni NYTKIS, kes on teinud alati koostööd erakondlikust maailmavaatest sõltumata. Kas tihedamast ja sisulisemast erakondadeülesest koostööst võiks kasu olla ka Eesti erakondade naisühendustel?

Konverents “Naised poliitikas: osalemisest tähendusliku esindatuseni” 22. jaanuaril. Foto: Annika Haas

Poliitiline kultuur on maskuliinne. Paneeldiskussioonis osalenud Kristina Kallas kirjeldas Eestis domineerivat poliitilist kultuuri kui sõdalase mentaliteeti, kus kõik vastased on vaenlased, kes tuleb hävitada. Vastukaaluks ootavad tema hinnangul nii valijad kui ka poliitikasse tulnud naised, et poliitilisel areenil otsitaks kompromisse ja liitlasi, isegi kui põhimõttelistes, maailmavaatelistes küsimustes ei nõustuta. Kallas usub, et naised võiksid olla jõud, kes poliitika tegemise stiili mitmeksistavad.

Valijad otsivad nimekirjadest naiskandidaate. Nii Eesti poliitikud kui ka välisesinejad rõhutasid, et naiste jõulisem esilekerkimine poliitikas on ülemaailmne trend. Üks ühiskonna muutumise märke on kindlasti see, et naisi tahetakse valida ja tugevate naiskandidaatide puudumine võib saada kaalukeeleks kogu erakonna hea valimistulemuse saavutamisel. Nii märkis Kaja Kallas, et naiste vähesus Reformierakonna valimisnimekirja eesotsas oli erakonna jaoks viimastel Euroopa Parlamendi valimistel kitsaskohaks. Iiris Suomela rõhutas samuti, et valija märkab naiste puudumist nimekirjas. Seetõttu on iga erakonna jaoks on tähtis mõelda valijale, kes otsib nimekirjas naiskandidaati, sest vastasel juhul võib valija vahetada erakondlikku eelistust ning hääletada tasakaalus nimekirjaga konkurendi poolt.

Kuidas nimekirja rohkem naisi saada? Kui paneeldiskussioonis otsiti vastuseid küsimusele, kuidas rohkem naisi valimisnimekirjadesse jõuaks, jagunesid arvamused levinud võtete osas kaheks. Kui Viktoria Ladõnskaja-Kubits erakondlikke kvoote ja triibulisi nimekirju ei toeta, siis Liia Hänni tõdes, et kõik sõltub tegelikult just erakondadest – valituks saamiseks tuleb olla nimekirja eesotsas. Hänni arvates pelgavad paljud erakonnad kvoote, kuid samas ei takista miski erakondade siseselt kokku leppida läbipaistvates reeglites, kuidas nimekirju koostatakse. See muudaks valimisprotsessi avatumaks. Ka Jevgeni Ossinovski tõdes, et sõna „kvoot“ on diskussioonis alati laetud termin, mille üle hakatakse selle sisu defineerimata positsioneeruma poolt-vastu. Ta tõdes, et ükskõik kuidas protsessi nimetada, tuleb mõelda, millisel moel naiste osakaalu poliitikas suurendada. Ainult sellest, et naised on nimekirjas, ei piisa, et nad ka valituks osutuksid. Ossinovski tõdes, et võimustruktuuri intertsus ehk status quo, kus mehed on alati võimul olnud, mõjub praktikas meeste kvoodina, sest tänu oma varasemale võimupositioonile saavad nad taas nimekirjade etteotsa.

 

Konverents “Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe”

 

Konverentsi panelistid: Yana Toom (Euroopa parlamendi liige), Olavi Lepp (Swedbank AS juhatuse esimees), Vilja Kiisler (Eesti Päevalehe ajakirjanik), Keit Pentus-Rosimannus (Riigikogu liige), Erik Moora (Eesti Ekspressi peatoimetaja), vestlust juhtis ajakirjanik ja TLÜ õppejõud Barbi Pilvre. Gea Kangilaski (Tartu abilinnapea) osales arutelus veebi vahendusel. Foto: Kristin Tammeoks

Novembris toimus veebikonverents “Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe“, kus Praxise analüütik Merlin Nuiamäe tutvustas värske analüüsi „Poliitikud meedias läbi sooprisma“ tulemusi. Analüüsist selgus, et meediakajastus on oluline, sest suurendab tõenäosust pääseda Riigikokku. Meediakajastuse mahtu mõjutab valimiste-eelsel ajal kõige rohkem erakondlik kuuluvus, pisut vähem koht valimisnimekirjas. Sugu ei mängi kaks kuud enne valimisi meediakajastuses suurt roli.  Mari-Liis Sepper (Praxise võrdsuspoliitikate programmi juht) tegi ettekandes „Teel soolise tasakaalu poole“ kokkuvõte faktoritest, mis soosivad naisi poliitikas. Praxis soovitas erakondadel anda naistele kõrgemaid positsioone valimisnimekirjas (kasutades näiteks tõmbluku-meetodit), panna kirja reeglid valimisnimekirjade koostamiseks, seada eesmärgiks sooline tasakaal juhatuses, tagada naistele võrdne ligipääs erakonna ressurssidele ning jälgida, et naisliikmed ei jääks üksi, kui seisavad vastamisi misogüüniaga avalikus debatis.

Soome Feministliku partei asutaja ning juht Katju Aro toonitas oma ettekandes, et kui naised tahavad kindlustada, et neid puudutavad küsimused lahendatakse nende huvidele mõeldes, peavad nad olema võimukoridorides kohal ja tegema otsuseid. Aro sõnul on üks paremaid vahendeid naiste toetamiseks inimeste hääl: “Kasutage seda naissoost poliitikute toetamiseks, kellesse usute, kasutage seda naiste poolt hääletamiseks. Ja kui on võimalik, siis toetage rahaliselt naiste kampaaniaid,” toonitas Aro. Ühendkuningriigi parlamendisaadik, näitleja ja kirjanik Tracy Brabin rõhutas, et naiste edasijõudmine poliitikas sõltub koostööst ja solidaarsusest. Naisel on kohustus olla nähtav ja edastada valjuhäälselt sõnumit: oleme naised, kel on avalikkuse tähelepanu, ja meil on õigus siin olla.

Konverents “Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe” esinejad Merlin Nuiamäe ja Mari-Liis Sepper. Foto: Liis Allmäe

Konverentsi lõpetas paneelarutelu “Luues uusi võimumatriitse”. Keit Pentus-Rosimannus nentis, et poliitikasse tulek ei ole kerge naisele ega mehele. Samas teevad erakonnad järjest rohkem tööd selle nimel, kuidas mitte olla vaid meeste esindajad. Ühiskondlik ootus muutunud ei ole: riigijuhina oodatakse ka täna pigem jõulist meest. Gea Kanglilaski meenutas, kuidas Tartu abilinnapeaks tulles küsis ajakirjanik kahelt meespoliitikult asiseid küsimusi, kuid temalt päriti eelkõige varasemate sõnavõttude ning feminismi kohta. Vilja Kiisler sõnas, et ilmselt kohtleb ajakirjandus mehi ja naisi siiski mõnevõrra erinevalt. Omaette on küsimus, kas vastutus lasub konkreetsel ajakirjanikul või peegeldab meedia lihtsalt ühiskonna hoiakuid. Stereotüüpidest lähtuvalt naispoliitikute kujutamine on omane pigem meelelahutusmeediale kui tõsisemale ajakirjandusele. Ka Erik Moora leidis, et kajastuse sisu sõltub nii konkreetsest ajakirjanikust kui teemast, aga ka loo eesmärgist.

Naispoliitikud pälvivad sageli teravamat kriitikat. Olavi Lepp leidis, et naiste karjääriredelil liikumisega kaasnevad sarnased väljakutsed nii erasektoris kui ka poliitikas: küsimus on, kuidas leida üles talendid ja seda mitte ainult soopõhiselt. Klaaslagesid tuleb kaotada juhi teadliku tegevuse tulemusena. Erasektoril võib olla seda mõnevõrra lihtsam teha. Erakonnad põruvad oma plaanis teha tõmbluku-meetodil valimisnimekirju, kinnitas Yana Toom. Tema sõnul on naise klaaslagi on partner – mees, kes ei suuda leppida sellega, et naine on kõrgemal positsioonil. Konverents on täies mahus järelvaadatav siit.

Pärast konverentsi lansseeris Praxis veebilehe Naised poliitikas, mis sisaldab infot ja teste-nõuandeid nii meediale, erakondadele kui ka naispoliitikutele. Kodulehel on ka Eesti tipp- ja kohaliku tasandi poliitikute kogemuslood.

Konverents “Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe” tegemine. Foto: Kristin Tammeoks

Meediakajastused: