Eesti kutseharidussüsteemis on viimasel kümnendil toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht. Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused.

„Mida tihedamat koostööd ettevõtted koolidega teevad, seda parem on nende ettevõtete arvamus kutseharidusest. ” – Mihkel Nestor

Ettevõtjad on valmis lihvima lõpetajate erialaseid oskusi, kuid mitte sotsiaalseid hoiakuid. Riigilt oodatakse rohkemat sekkumist haridusvalikute kujundamisse: kutseõppe populaarsuse suurendamist, õpilaste motivatsiooni ja üldoskuste taseme tõstmist. Ettevõtete hinnangul on lähituleviku peamine probleem Eesti tööturul süvenev tööjõupuudus ja palgatõususurve.

Joonis: Miks ettevõte ei leia kutseõppeasutuste lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid? (N=232) miks ettevõte

+
Kõige paremaks peavad tööandjad noorte õpivalmidust ja soovi areneda. Tööandjad on rahul koolide paranenud õpikeskkonnaga. Kui enne oli praktikakohti vähe, siis praegu on paljud tööandjad valmis võtma vastu rohkem praktikante, kui neile koolidest saabub. Töökohapõhisesse õppesse suhtuvad ettevõtjad hästi, aga on seisukohal, et riik peab selle lisatöö tööandjale kompenseerima.


Valdavaks mureks on ettevõtjate jaoks jätkuvalt kutseõppeasutuses õppima asuvate noorte hoiakud ja sotsiaalse küpsuse, võõrkeelteoskuse, otsustusvõime ning erialaste tööoskuste puudulikkus. Ettevõtjad usuvad, et suurema pearaha nimel võtavad kutseõppeasutused vastu õpilasi, kellel ei ole huvi ega võimeid eriala omandada. Õpilaste ahvatlemise nimel luuakse atraktiivse nimetusega erialasid, mille väärtus tööturul on paraku väike. Peamine probleem koolide ja ettevõtete koostöös on mõlemapoolne vähene algatusvõime.

Poliitikasoovitused:

        1. tõhusam tööandjate teavitamine;
        2. aktiivne ja atraktiivne teavitus kutsehariduse võimaluste ja eeliste kohta;
        3. karjääriteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine;
        4. suurem tähelepanu õpilaste sotsiaalsete hoiakute kujundamisele;
        5. paindlikud lühiajalised koolituskursused täiskasvanutele.