Uuringud näitavad, et sageli on kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste haridustulemused paremad kui nende vähem eduka taustaga eakaaslastel. Eestis on PISA uuringute andmetel see seos nõrgem ehk teisisõnu, Eesti põhikooliõpilaste tulemused on väga head, õpilase sotsiaalmajanduslikust taustast peaaegu et sõltumata. Mis Eesti haridussüsteemi edu seletab ja mida saaksid sellest õppida teised riigid – nendele küsimustele keskendus rahvusvaheline BRAVEdu projekt.

Tulemused

Tegurid, mis seletavad, miks Eesti põhikooliõpilaste haridustulemused on ühtaegu väga head ja sotsiaalselt õiglased (st õpilaste sotsiaalmajandusliku taustaga vähe seotud), võib jaotada kolmele tasandile:

  • Ühiskondlik kultuur. Eestlased on läbi sajandite olnud n-ö haridususku, olles veendunud, et õnn ja edu ise „õuele ei tule“, vaid nende nimel on vaja igaühel vaeva näha, õppida ja töötada. See mõtteviis on peegeldunud meie haridusnäitajates alates 19. sajandist, mil koolis käijate ja kirjaoskajate tase Eestis oli üks Euroopa kõrgemaid, kuni tänaseni, mil me asetseme Euroopa riikide esirinnas nii kesk- kui kõrgharitute kõrge osakaalu poolest ühiskonnas.
  • Kvaliteetsed õppimist toetavad riiklikud hariduspoliitikad. Kui mõned üksikud näited välja arvata, on Eesti hariduspoliitikat viimastel kümnenditel kujundatud strateegiliselt – pika vaatega, sidusgruppidega läbi rääkides ja poliitilistest tõmbetuultest vähe mõjutatuna. Lisaks strateegilisele hariduspoliitika kujundamisele on Eesti õpilastele suureks abiks ka sotsiaalpoliitikate universaalsus – see, et koolilõunad, õpikud, arstiabi ja teised hariduse omandamist otseselt või kaudselt toetavad vahendid on tasuta mitte ainult kõige vaesemate perede lastele, vaid kõigile.
  • Koolide õpilasi võimestav töö. Eesti õpetajad ja koolijuhid on paljude teiste riikidega võrreldes oma töös märksa autonoomsemad, ning nagu selgus, oskavad nad seda vabadust õpilaste heaoluks ja arenguks ka tööle panna.

Uuringu tulemusel tõime välja ka teiste riikide õpetajatele ja koolijuhtidele suunatud võtmesõnumid õpilaste toetamiseks:

  1. Võta autonoomia, mis sul on, ning kasuta seda vastutustundlikult.
  2. Kaasav koolikeskkond eeldab jagatud eestvedamist (shared leadership).
  3. Toeta usaldusväärsete suhete kujunemist erinevate kooliga seotud osapoolte vahel.
  4. Käsitle õpilasi kui eksperte.
  5. Kujunda huvitegevuse plaan toetamaks õpilaste loovust ja maksimeerimaks nende potentsiaali.
  6. Pööra järjepidevalt tähelepanu õpilaste ja õpetajate individuaalsetele vajadustele, toetamaks nende potentsiaali parimal moel.

Põhjalikumalt saad nii Eesti haridusedu seletuste kui teiste riikide koolidele suunatud võtmesõnumite kohta lugeda BRAVEdu uuringuaruandest. Seostest vaesuse/ sotsiaalmajandusliku tausta ja haridustulemuste kohta saad täpsemalt lugeda BRAVEdu uuringu käigus valminud käsiraamatust, kust ühtlasi leiad rohkelt praktilisi klassiruumis läbiviidavaid tegevusi õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste (empaatilisuse, hoolivuse, koostöövõime, jne) arendamiseks.