Lõimumise monitooring on lõimumise valdkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ seireks korraldatav uuring, mis toimub iga kolme aasta tagant. Kultuuriministeeriumi tellitav uuring seirab arengukava tegevuste elluviimise edukust kõikide arengukavas väljatoodud sihtgruppide ja valdkondade lõikes. Arengukavas on lõimumispoliitikale seatud järgmised eesmärgid:

  • ühiskonna sidususe suurendamine,
  • Eesti riigi konkurentsivõime tõstmine,
  • julgeoleku tagamine,
  • eesti keele ja kultuuri säilimine,
  • rahvusvähemuste kultuuride säilitamine,
  • kasvav tolerantsus eri ühiskonnagruppide suhtes,
  • tugevam kodanikuidentiteet.

Lõimumise monitooring seirabki lõimumispoliitika edukust eesmärkide poole liikumisel (protsessi tugevad ja nõrgad küljed) ning annab vajadusel soovitusi poliitika muutmiseks või kohandamiseks.

Monitooring koosneb tavaliselt kahest osast:

  • Eesti elanikkonna (eestikeelsed vs venekeelsed inimesed) küsitlusuuring lõimumise olukorrast ning hoiakutest,
  • Kvalitatiivne uuring fookusrühmade või intervjuude näol, et analüüsida mõnda olulist või päevakajalist lõimumisteemat lähemalt.
  1. aastast lisandus monitooringusse  ka uusimmigrantide sihtrühm, kelle lõimumist küsitlustega seirama hakatakse.

Praxis on koostöös erinevate partneritega osalenud 2011., 2015. monitooringu teostamisel ning osaleb ka 2017. aasta monitooringus.

Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” on kahe varasema arengukava – riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” – loogiline järg.